Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6642127t1had4d.jpg)
Viljandi linn inspireerib üha enam ulmet viljelevaid autoreid. Just siin leiab aset ka kaugest Lihulast Viljandi gümnaasiumi õppima tulnud Roometi lugu Mairi Lauriku romaanis «Mina olen Surm».
Ulmehuvilistele pole Tartus elava Mairi Lauriku nimi võõras: noor kirjanik on teinud kaastööd ulmeajakirjale Reaktor, tema töid on avaldatud kogumikus «Saladuslik tsaar 2» ja nüüdseks on tal ilmavalgust näinud kolm romaani.
Raamatu käsikiri sai Eesti lastekirjanduse keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2016. aasta noorteromaani konkursil esimese koha.
Mairi Laurik on näpuotsaga fantastikat lisades kirjutanud romaani kodulinnast kaugele põgenenud erilisest poisist. «Mina olen Surm» võiks olla teleseriaali «Kummituselausuja» stiilis lugu lahendust otsivate rahutute vaimude abistajast. See võiks olla lugu supervõimetega noormehe imetegudest. Peategelane ise tõmbas teatud paralleele Surmaga Terry Pratchetti raamatusarjas. Minule on see aga lugu koolikiusamise ohvriks langenud noormehe teekonnast normaalsete inimsuheteni.
Peategelase silme läbi näeme Viljandi gümnaasiumi oma arvestusenädalate ja üritustega, nagu «Raamaturock». Uusi klassikaaslasi pole kujutatud hormoonidest pulbitsevate puberteetide, vaid noorte täiskasvanutena. Huvitavast surmateooriast ja kirjaniku heast jutustamisoskusest hoolimata jäi lugu minu meelest liiga talitsetuks. Kas olid tegelased eriliselt ontlikud või lahendused loogilised, kuid põnevusest huult närima ei hakanud ma ka eluohtlikke olukirjeldusi lugedes.
Nauditavad olid Roometi joonistuste kirjeldused ning jalutuskäigud. Tähelepanu pälvisid rajad Paala järve, Uueveski treppide ja lossimägede juures. Meie linnas oli armunud noorel Surmal tüdrukuga ilus jalutada isegi ajal, «mil korralikud linnahoolduse omad olid pargi puulehtedest puhtaks pühkinud».
Teoses leidub paranormaalset ja see on noorteromaan, kuid et ulme- ja noortekirjanduses esinema kippuvaid häirivaid liialdusi on selles vähe, võiks see meeldida ka teistsuguse žanri austajaile.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6642105t1h237b.jpg)
RAAMAT
Mairi Laurik,
«Mina olen Surm»
• Tänapäeva noorsooromaan 2016
• 224 lehekülge