Eesti pole põgenikke seni eriti köitnud

Eesti sai mullu Euroopa Liidu riikide seas kõige vähem asüülitaotlusi, selgus eile avalikustatud Eurostati aruandest.

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki said eelmisel aastal kokku 257 815 varjupaigataotlust, neist 35 laekus Eesti ametivõimudele.

Eurostati andmetel tahtsid Eestist varjupaika ennekõike Afganistani kodanikud, kellelt laekus kümme avaldust. Viis tuli Venemaa ja viis Nigeeria kodanikelt.

Asüülitaotlejate suurt tungi ei ole ka Lätisse: sealt taotlesid välismaalased mullu asüüli 65 korral. Portugal sai eelmisel aastal 160, Malta 175 ja Sloveenia 245 varjupaigataotlust.

Varjupaigataotlejate seas on euroliidus kõige populaarsem riik Prantsusmaa, mille võimudele esitati läinud aastal 51 595 taotlust. Järgnesid Saksamaa 48 490, Rootsi 31 875, Belgia 26 130, Suurbritannia 23 715, Holland 15 100, Austria 11 050, Kreeka 10 275 ja Itaalia 10 050 asüülipalvega. Teistes euroliidu riikides jäi taotluste arv mullu alla 10 000.

Kõige rohkem soovisid eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriikidelt varjupaika Afganistani kodanikud: neilt laekus 20 580 säherdust palvet. Venemaa kodanikud palusid asüüli 18 500 ning Serbia omad 17 715 korral.

Et riigid ei jõua aasta lõpul kõiki saabuvaid taotlusi kohe üle vaadata, tegi Eesti mullu 40 otsust ehk viie võrra enam, kui varjupaigasoove eelmisel aastal laekus. Neist 15 kiitis meie riik heaks ja 25 lükkas tagasi.

Enim otsuseid langetas mullu asüülitaotluste kohta Saksamaa, rahuldades 10 445 ja lükates tagasi 34 865. Kokku tegid Euroopa Liidu riigid selles vallas mullu 222 105 otsust: varjupaiga sai 55 095 inimest ja tagasi lükati 167 010 taotlust.

Tagasi üles