Eksvallavanema uus kohtuasi võib luua pretsedendi Parandatud faktivead kell 11.27

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandi kohtumaja pingid on Tõnu Kiviloole saanud juba päris tuttavaks. Käimasolevas kriminaalprotsessis jäi ta esimeses kohtuastmes süüdlaseks ning ootab nüüd ringkonnakohtust oma apellatsioonile vastust. Vahepeal on Kiviloo aga lükanud käima uue kohtuvaidluse, murdes piike politsei- ja piirivalveametiga, kes teda samuti korruptsioonis süüdistab.

FOTO: Elmo Riig

​Mitmes korruptsioonikuriteos, sealhulgas toimingupiirangu rikkumises maakohtus süüdi mõistetud endine Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo on mässitud uude kohtuasja.

Mullu 22. detsembril karistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) teda korruptsiooniseaduse paragrahvi 19 rikkumise eest 400-eurose trahviga. Seegi paragrahv käsitleb toimingupiirangu rikkumist.

Süüdistuse keskmes, kuid mitte süüdistatavana, seisab Kiviloo kõrval advokaadibüroo Normann ja Partnerid vandeadvokaat Margo Normann. PPA menetluse tõi kaasa tõik, et Normann oli Kiviloo kaitsja kriminaalasjas samal ajal, kui Kiviloo veel Kõpu valda juhtis ning vallale Normanni büroolt õigusabiteenuseid ostis. PPA kohtuväline menetleja nägi selles toimingupiirangu rikkumist ning määras Tõnu Kiviloole karistuseks rahatrahvi, mille too kohtusse kaebas. 5. mail arutatigi Kiviloo kaebust Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas. 

PPA kohtuvälise menetleja Urmas Solovjovi seisukoha järgi oli vallavanema ja vandeadvokaadi suhetes huvide konflikt. Kiviloo pidanuks menetleja hinnangul mõistma, et kui Normann asus teda 2014. aastal kriminaalasjas esindama, ei oleks ta tohtinud vallavanemana Normanniga enam õigusabilepinguid sõlmida. Neljal juhul Kiviloo seda siiski tegi ning vald tasus tema korraldusel Normannile arved.  

Valla ihuadvokaat

Tõnu Kiviloo kaitsja Mart Sikut rõhus reedel Viljandi kohtumajas peetud vaidluses sellele, et Margo Normann on Kõpu valda juriidiliselt nõustanud juba umbes 2000. aastast ning juriidilises mõttes ei ole Kiviloo ja Normann tema arvates seaduse silmis seotud isikud. Seetõttu ei saanud tekkida ka huvide konflikti ega ole sündinud toimingupiirangu rikkumist. 

Neljast Normanni esitatud arvest käsitleti kohtus kolme, sest üks arvetest jõudis ületada kaheaastase aegumistähtaja ning seda polnud tagantjärele enam võimalik menetleda. Arvete summad ulatusid 360 eurost 720 euroni. 

Tunnistajatena astusid kohtus üles endine Kõpu valla maakorraldaja Marje Green ning pikaaegne vallasekretär ja pearaamatupidaja Sirje Ojalo, kes kohe pärast Kiviloo umbusaldamist lahkumisavalduse esitas, kuid on siiski senini ametis. 

PPA menetleja küsitles tunnistajaid põhjalikult nii arvete sisu kui selle kohta, kes, kuidas ja mis tingimustel vallas arvete tasumiseks kooskõlastusi andis. Nii Green kui Ojalo kinnitasid kohtus, et kõnealused arved olid seotud kinnisvara eelisostuõiguse ja haja­asustuste veeprogrammi taotluste ümber puhkenud vaidlustega, mida Margo Normann klaarida aitas. Arvete tasumise kooskõlastus tuli nende sõnul alati vallavanem Tõnu Kiviloolt. Täpselt samamoodi vastas menetleja ristküsitlusele arvete kohta ka Kiviloo ise. 

Õhku visatud kahtlused

Tõnu Kiviloo kaitsja Mart Sikut tõi välja, et PPA menetleja on käimasoleva kohtuvaidluse vältel korduvalt läbi lillede mõista andnud, justkui oleks Kiviloo kõnealuste arvetega tasunud valla kassast advokaat Normannile teenuste eest isiklikus kriminaalasjas. Kõiki sellekohaseid kahtlusi nimetas Sikut pahatahtlikeks, sest ühtki tõendit pole menetleja menetluse käigus ega käimasolevas kohtuvaidluses selle kohta esitanud. 

Menetleja eitas kahtlustuste pildumist ning nentis, et karistus määrati ja kohtus vaieldakse siiski toimingupiirangu rikkumise ehk selle üle, et Kiviloo sõlmis ametiisikuna lepinguid endaga seotud isikuga. 

Mart Sikut tõstis esile, et kõnealuse juhtumi puhul Kiviloole määratud karistuse jõusse jätmine looks kohtupretsedendi, ning lisas, et advokatuuriseaduse kohaselt ei saa advokaati samastada tema kliendiga, kõnealuses kaasuses süüdimõistva otsuse jõusse jätmisega seda aga tehtaks. Sikuti kinnitusel annab süüdistuse põhjendamatusest märku ka see, et Kiviloo kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus ei pööranud ei prokurör ega kohtunik kordagi tähelepanu sellele, et Normann ei tohiks olla Kiviloo kaitsja, sest on samal ajal Kiviloo juhitavale vallale oma teenuseid pakkunud. 

Lõppsõnas palus Mart Sikut Tõnu Kiviloole määratud karistus tühistada ning tema tehtud õigusabikulutused jätta vastaspoole kanda. 

Kohus teeb oma otsuse 20. juuniks. Sellele, et asjas on tõepoolest Mart Sikuti viidatud pretsedendi hõngu, viitab asjaolu, et samaks kuupäevaks avaldatakse kohtunik Kadi Aaviku sõnul alles otsuse resolutiivosa. See tähendab, et põhjendustega ehk motiveeritud kohtuotsust pole oodata enne suve lõppu. 

Tõnu Kiviloo ei soostunud istungi järel Sakalale kommentaari andma. «Kuulsite, 20. juunil tuleb otsus, siis räägime,» ütles ta vaid naeratades.

Vaidlus jätkub ringkonnakohtus

õnu Kiviloo kaotas vallavanema koha 2016. aasta jaanuaris, kui volikogu teda umbusaldas. Sama aasta oktoobris mõistis Tartu maakohus ta ametiajal toimepandud toimingupiiramise rikkumise, omastamise ja võltsimisele kihutamise eest süüdi ning mõistis talle kolm aastat tingimisi vangistust ja nõudis välja enam kui 11 000 eurot trahvi. Otsuse kaebasid ringkonnakohtusse edasi nii Kiviloo ise kui prokuratuur, samuti samas kaasuses kohtu all olnud Enn Ariva ning mittetulundusühingu Viljandimaa Mõisad kaitsjad. Kiviloo taotleb õigeks mõistmist, süüdistaja aga talle reaalse šokivangistuse kohaldamist ning Kiviloo süüditunnistamist ka soodustuskelmuse episoodis, milles maakohus ta õigeks mõistis. Esialgu pidi ringkonnakohtu istung toimuma 12. mail, kuid Tõnu Kiviloo kaitsja taotlusel on see kohtukalendris edasi lükatud 5. juunile. (Sakala)

Kell 11.27 parandatud faktivead, mis puudutasid ringkonnakohtu istungi aega, Kiviloo süüdimõistmise asjaolusid ning prokuratuuri apellatsiooni asjaolusid. Artikli autor Marek Tiits palub vabandust. 

Tagasi üles