Uued maksud toovad hinnatõusu

JÜRI RATASE VALITSUS ühe käega lahkelt annab, teisega võtab topelt tagasi. Maksude tõstmine ja viis uut maksu (limonaadimaks, pakendiaktsiis, veokite teekasutustasu, panditulumaks, pangamaks) koos hinnatõusuga sisuliselt nullivad lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kasuteguri.

Vähe on inimesi, kes ei sooviks paremini elada. Paremat elu mõistetakse väga erinevalt. Me võime soovida paremat tervist, häid sõpru, toredat peret, edu töös või huvialadel, kuid tihtipeale käib selle parema elu unistuse juurde soov saada suuremat sissetulekut.

Praegune valitsus on seda lubanud suurele osale Eesti elanikest, kuid mitte kõigile. Tulumaksuvaba miinimum peaks kerkima tulevikus parimal juhul 500 euroni.

Kahtlemata on senine maksuvaba miinimum ajale jalgu jäänud. Kahju ainult, et eelmises valitsuses eelistasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL kummalist, niinimetatud Partsi munade rahatagastussüsteemi ja üldist, mitte vajaduspõhist sotsiaaltoetuste tõstmist. Muidugi on 500 eurot rohkem kui 300 eurot, kuid maksuvabastuse astmeline iseloom tähendab, et suurel osal inimestel ei pruugi sissetuleku kasvamise juures heaolu reaalselt kasvada. Seda teiste maksude tõstmise ja uute kehtestamise tõttu.

IGA KULUTUS riigieelarves on riigi vaatenurgast kulu, mida võimaldavad mingid tulud. Riigieelarve suurimaks tuluks on maksud. Kui suurendame kulutusi, peame paratamatult suurendama ka makse. Seda praegune valitsus teebki ja hoogsalt. Niivõrd hoogsalt, et vahepeal võib kaduda lausa järg, mida kõike plaanitakse teha.

Mis meid siis ootab?

Suhkrustatud jookide maksustamine ehk limonaadimaks. Põhjenduseks tervisekahju, mida suhkur põhjustab. Tõsi on see, et suhkrut tarbitakse Eestis liialt palju. Kas jogurtid, saiakesed või moosid peavad olema nii magusad, kui need on? Kas on ilmtingimata vaja süüa nii palju kompvekke? Võib-olla valiks puuviljad?

Käitumise muutmiseks ei piisa siiski üksnes ühe või teise kauba hinna muutmisest. Eelkõige tuleb muuta inimeste suhtumist ja arusaamist tervislikust toitumisest. Lihtsalt ühe kauba hinna tõstmine paneb inimesi vaid teisi magusaid tooteid rohkem ostma.

Alkohoolsete jookide puhul räägib valitsus samuti tervisest ja kättesaadavuse halvendamisest. Kuid siingi on tähtis inimeste suhtumine, mitte üksnes alkoholi hind.

Alkoholi tarbimine on Eestis viimastel aastatel märkimisväärselt kahanenud, seega ei pruugi hinnatõus olla eriti arukas. Hinna väga järsk kerkimine suurendab kindlasti Lätist tehtavaid ostusid ja vähendab seega maksutulusid Eestis. See võib aga soodustada ka salaäri.

MUUDATUSED pakendiaktsiisis peaksid märgatavalt maksutulusid suurendama. Muidugi on oluline vähendada prügi hulka, kuid seda ei pea tegema üksnes maksude järsu tõstmisega. On selge, et kõrgemad pakendiaktsiisid tähendavad üldisemat hinnatõusu, sest pakendatakse ju peaaegu kõiki kaupu.

Hinnatõusu toob ka kütuste, muu hulgas gaasi aktsiisi tõus. See suurendab otseselt nii autoomanike kui kodumajapidamiste küttekulusid.

Kaupade hindadesse kandub kindlasti teekasutustasu. Kuigi jutt algas sellest, et teekasutustasu tuleks maksta suurtel, eelkõige välismaistel autodel, mis vuravad Eestist läbi, jättes siit kütuse ostmata, on praegune valitsus esitanud riigikogule eelnõu, mille puhul lähevad maksu alla kõik Eesti teedel sõitvad rohkem kui 3,5-tonnised autod. See muudab tegutsemise keeruliseks neil kohalikel ettevõtetel ja autojuhtidel, kes teevad suhteliselt vähe sõite või veavad korraga suhteliselt vähe kaupa.

TAVAINIMEST EI paista kaks uut maksu esmapilgul mõjutavat, kuid Eesti majanduse käekäigule on neil negatiivne mõju ja see tähendab, et lõpuks tunnevad seda kõik inimesed.

Pangamaksu ei tulevat. Vale jutt. Pangad hakkavad maksma kasumimaksu. Sellega väheneb pankade kapitaliseeritus, mis tähendab, et nende tugevusvaru võimalike kriiside puhul on väiksem. Tõenäoliselt tõusevad mingi aja jooksul teenustasud ja laenude intressid.

Järgmine kurja juur leiti olevat välisomanikele kuuluvad ettevõtted, mis annavad oma emaettevõtetele laenu. Kasumi väljakantimine nõudis kiiret reageerimist. Jah, sellist tegevust on olnud, kuid tunduvalt vähem, kui rahvasuu räägib. Valitsuse valitud lahendus karistab aga kõiki, ka kohalikke ettevõtteid, mis kuuluvad kohalikele omanikele ja kes tahaksid üksnes Eestis tegutseda.

Arukas kontsernisisene finantsjuhtimine muudetakse kulukaks ja seega ka mõttetuks, mis tähendab, et investeerimine väheneb. Võib ju tunduda, et mis sellest. Ent kui ettevõtted ei investeeri, siis nad ei uuene ega kasva.

Vana tehnoloogiaga kaua vastu ei pea. Paari-kolme aasta pärast hakkavad sellised ettevõtted Eestis oma tootmist sulgema, uusi ei pruugi aga asemele tulla, sest maksustamine teeb investeerimise Eestis kulukamaks kui naabermaades.

UUTE MAKSUDE kehtestamine nõuab uute IT-lahenduste väljatöötamist. See võtab aega ja raha. Ma olen kindel, et maksuamet saab uute arendustega hakkama. Ent kas tehtud kulud on ikka mõistlikud?

Partsi munade skeem võttis hulga raha ja kehtis vaid aasta. Keerulised maksuskeemid on alati kulukamad kui lihtsad. Teiste riikide, aga ka Eesti enda kogemus ütleb, et väikesed maksud tähendavad väikesi tulusid, suuri kulusid ja kokkuvõttes ei pruugi asi ära tasuda.

Praegused arvutused näitavad, et justkui tasub. Vähemalt riigi jaoks. Kuid uute maksude puhul võib kergesti prognoosidega eksida ja mulle küll tundub, et ootused on põhjendamatud. Sellele on osutanud nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu.

On põhjust arvata, et suure osa tekkivast tulust võtab kiire hinnatõus ära, just maksude tõstmise ja uute maksude kehtestamise tõttu. Kasusaajaid võib olla väga vähe ehk need, kelle palgatase on ülimadal. Kindlasti loodavad võitjate seas olla valimisteks valmistuvad poliitikud, kes lubavad elanikele tulude kasvu.