Elav regilaul, vihmana kõrvu paitavad helid ja seitsme naise vägi

Nikns Suns pani kandlele kurjad keeled peale. Foto: Merli Antsmaa

Nädalavahetusel asetleidnud kolmas «Tallinn Music Week» pakkus ka seekord ülevaate pärimusmuusika maastikul toimuvast.

Rotermanni keskuse musta maja aatriumis peetud ülevaatefestivali lühikontsertide ühine märksõna oli «värskus». Kavasse oli peale siinsete artistide sattunud ka Kanada koosseis.

Härjal sarvist

Olenemata artistide erinevast kõlast ja stiilist, oli eesmärk kõigil üks: anda endast pisike ülevaade ja saada esinemispakkumisi ka väljastpoolt Eestit. Esimesena haaras härjal sarvist Oort ja tõestas rahvale, et regilaul ei pea olema muuseumieksponaat, vaid võib olla midagi, millele saab kaasa laulda ja õõtsuda.

Pooletunnisesse kontserti mahtus veel neli lugu, mis andsid aimu, millega Oort tegeleb ja kuhu triivib. Regilaulule igapäevaelus taas kohta luua püüdev koosseis on saavutanud enda ja maailma vahel tasakaalu. Seda võis tunda nende esinemisest: tervikuna toimiva ansambli ühtne helide juga tulvas üle saali.

Võimsalt rokilikule Oortile järgnes tavaliselt üksi esinev Mari Kalkun seekord koos bändiga. Pooleks tunniks looduse stiihia saali toonud Kalkun laulis eeskätt vihmast, tuulest ja öö tulekust — õrnalt, aga väekalt ja teist moodi. Kõrvu paitavad helid voolasid justkui piisad üle su keha ning ühtäkki leidsid end selle kõige ümbert ja seest.

Esimesena pani sel õhtul rahva sõna otseses mõttes oma pilli järgi tantsima näppepillide kvartett Gjangsta, kelle kavast ei puudunud ka traditsiooniline labajalg. Tantsumuusikat mängisid veel Knihv ja Viljandi Guitar Trio — viimati mainitu omapärases kvinthäälestuses akustilistel kitarridel.

Pärast lustimist jõudis kätte Kanadast pärit külalise Devon Sproule lavale astumise kord. Hipiliku olekuga neidis tõi kuuldavale nii aeglasi ja vaikseid kui tempokaid džässfolgipalasid.

Taas kord oli käes hetk, mil võis seada ennast mugavalt istuma, et kuulata Mari Pokineni. Habras neiu tuli, võlus oma lihtsusega ning pani väikses hämaras saalis päikse särama ja südamed rõõmust põksuma. Hingest tulevaid lugusid ei muutnud halvemaks isegi asjaolu, et lauljataril oli hääl ära. Vastupidi: need said uusi värve.

Aeg lendas linnutiivul

Pokineni järel täitus lava seitsme eesti naise väega. Regilauludele seadeid tegev Nolens Volens pani publiku muigama lustlike laulude ja viisiga, kuidas need ette kanti.
Keskööl tõmbas Nikns Suns kandlele peale kurjad keeled ja alustas rokkivat folki. Ansambli kõige rokkivamate lugude saatel kadus pool tundi linnulennul.

Õhtut jäid lõpetama Mälutagune ja Diskreetse Mango Trio. Väga varajase kellaaja kiuste jätkus kuulajaid ka viimasele bändile.

Mõne loo või muusiku puhul tekkis tunne, et saal oleks võinud olla kinnisem ja keskkond intiimsem: maratonistiilis mängimine kippus pisendama esinejate võlu.

FOLGI ERI

Eesti pärimusmuusika keskuse korraldatud ülevaatepidu tõi «Tallinn Music Week­il» publiku ette üksteist esinejat.
• Teiste hulgas astusid lavale Mari Kalkun, Mari Pokinen, Oort ja Gjangsta.
• Oma esikalbumit esitles Viljandi Guitar Trio.
Allikas: korraldajad