Vägivaldse paruni säilmed said päästetud

Abja vallavanem Peeter Rahnel (vasakul), muinsuskaitseinspektor Anne Kivi ja Abja muuseumi direktor Rein Mägi tuvastasid paiga, kuhu on maetud Abja parun Friedrich Adolf von Stackelberg. Foto: Aivar Aotäht

1824. aastal surnud Abja mõisniku parun Stackelbergi säilmed sattusid ohtu, kui künkal, millel on tema haud, võttis talunik maha puudesalu.

Nagu ütles Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi, ei teadnud maatüki hiljuti ostnud Ants Ilves, et sellel künkal on matmispaik, sestap ta seal toimetama asuski. Tõenäoliselt oleks tuhandel hektaril vilja kasvatav talunik hiljem künka siledaks lükanud, et ümbruskaudset põldu oleks lihtsam harida.

Peksis karjatüdruku surnuks

Aastatel 1780–1824 Abja mõisat valitsenud Friedrich Adolf von Sta­ckelberg olevat olnud vägivaldne mees, kes kord kogemata karjatüdruku surnuks peksnud. Hiljem hakanud teda süümepiinad vaevama ning ta tahtis, et teda maetaks Mõnsikille karjamõisa majandusõue.

Kohaliku kodu-uurija, Abja muuseumi direktori ja August Kitzbergi nimelise looduskaitse seltsi eestvedaja Rein Mägi andmetel oli 1824. aastal maetud mehele pandud sinna ka uhke mälestusplaat.

Mägi teadis vanemate inimeste juttude järgi rääkida, et kalmul olnud neli kõrget kivisammast, mis olid omavahel kettidega ühendatud. Tema ise mäletab kahte sammast. Väljaandes «Mulgimaa turism» on kirjas, et Friedrich Adolf von Sta­ckelberg oli mõisa ostnud Carl Magnus von Posselt. Paraku oli ta teinud seda ebaausal teel, mistõttu pidi kohtu otsuse kohaselt andma Possele valurahaks 38 000 hõberubla ja seitse meessoost pärisorja.

Väljaandest selgub, et parun Stackelberg oli julm nii orjade kui loomade vastu ning sai selle eest lausa 500-rublase trahvi. Seesama krahv ehitanud ka Abja mõisa üles. Tol ajal kasvanud Peterburi linn vajas palju nii toitu kui viina ja tänu sellele läksid Eestis mõisad ülesmäge ja rikastusid. Julma Stackelbergi pojapoeg laristas  kogutud varanduse hiljem paraku maha.

Mõistlik maaomanik

Et ümbruskonna rahvas veel mäletas, kus paruni matmiskoht on, teatasid nad puudesalu mahavõtmise järel asjast valda. Vallavanem Peeter Rahnel pöördus seejärel muinsuskaitseameti poole palvega võtta matmiskoht riikliku kaitse alla. Muinsuskaitseamet otsustas, et seda siiski ei tehta, arvates, et osa väärtusi võiks olla kohaliku võimu kaitse all.

Kui maaomanik Ants Ilves asjast viimaks teada sai, oli ta päri, et matmiskoht jääb puutumata. Vallavanema Peeter Rahneli arvates on see igati väärikas käitumine, seadusega teda ju keelata ei saaks.

Eile käisid muinsuskaitsjad, maaomanik, vallavanem ja ajaloouurija Rein Mägi küngast uurimas ja labidaga kaevamas. Kui välja tulid punased telliskivid, otsustati kaevamine lõpetada, et hauarahu rohkem mitte häirida.

Mägi teadmisel on haud ääristatud terves ulatuses tellistega. Tõenäoliselt uuritakse kunagi hiljem veel, ehk on plaat maasse vajunud. Teine võimalus on, et mõni rüüstaja on selle ära viinud. Juhul kui keegi peaks plaadi asukohta teadma, võib sellest Rein Mägile teada anda. Siis saab selle uuesti õigesse kohta paigaldada. Igal juhul seatakse viit teeotsale, mille lähistel matmispaik on. Samuti lubas Mägi, et nad istutavad künkale uued tammed.

Foto: Sakala