Juba kümmekond päeva saalivad suured haneparved Võrtsjärve ranna ja lähikonnas asuvate rohumaade vahel, et rännutee jätkamiseks korralikult jõudu varuda.
Haned teevad rändel nuumapeatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haneuurija Aivar Leito ütles, et üle Eesti on rändel pidama jäänud kümneid tuhandeid põhja poolt pärit arktilisi linde, enamasti raba- ja suurlaukhanesid. Sügiseti jäävad linnud paigale paariks nädalaks, kevadel venib see aeg põhjas valitsevast ilmast olenevalt sageli pikemaks.
Edasi lendama sunnib linde Leito sõnul rändetung, kuid neile osutavad mõju ka õhutemperatuur, tuule suund ja päeva pikkus.
«Praegu soodustab hanede tegutsemist täiskuu, mis loob paremad võimalused edasi lennata ning põldudel ja rohumaadel keha kinnitada,» selgitas uurija.
Värske rohu, viljaorase ja põldudele jäänud vilja leiavad haned nii nägemist kui lõhnataju kasutades.
Võrtsjärve mail teravilja kasvatavad talunikud suhtuvad suurtesse haneparvedesse kui paratamatusse loodusnähtusse.
Laglesid on näha ka sisemaal, kuid enamik neist eelistab siiski rannikut, kus niitudel leidub piisavalt suupoolist.