Kevadpäike sulatab poriseks muutunud lume alt välja koledusi, ent ilm tahab meid endiselt hoida valges puhtuses, kostitades suveajale üle läinud Eestit ikka ja jälle värske lumesahmakaga.
Repliik: Kruttisime end suveaega
29. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevade ja talve vägikaikaveos on tugevam pool endiselt lumeriigi valitseja, ehkki kalender kuulutas juba läinud nädalal kevade algust ja mitmes riigis siirduti üleeile suveajale.
Kella keeramise ideega tuli 1895. aastal lagedale Uus-Meremaal elanud inglise astronoom George Vernon Hudson. Selle kampaaniaga on läinud kaasa kümned riigid. Mõni, sealhulgas Eesti, on sellest korraks kriitikute survel loobunud, et siis hiljem vabandusi pobisedes taas süsteemiga liituda.
Osa kellakeerajaid suhtub osutite nihutamisse rahulikult, teised seevastu hakkavad suve- ja talveajast kõneldes äreva herilasepesana sumisema.
Kui kasulik või kahjulik niisugune pendeldamine on, pakub inimestele kaks korda aastas arutlusainet, aga selget vastust ei leita. Teadlastele võib soovida nutikust, leidmaks leebe tee muuta sekundi pikkust nõnda, et suveaeg ja talveaeg saabuksid meile sujuvalt, kella keeramata.