Sarisüütamises kahtlustatav astub varsti kohtu ette

Viimane kahtlane põleng oli vanalinnas 2. oktoobril, kui ühe Munga tänava maja trepikojas läksid põlema ahjupuud. Paar päeva hiljem vahistas politsei süütamistes kahtlustatavana samas majas elava Urmo. Foto: Elmo Riig

Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 22-aastast Urmot Viljandi vanalinna puukuuride süütamises. Teda võib selle teo eest karistada kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Politseinikud jõudsid Urmo jälile oktoobri algul, kohe pärast viimast põlengut, mis puhkes samas majas, kus ta elas.

2. oktoobri õhtul oli keegi Munga tänava puidust kahekorruselise maja esimese korruse koridorist suitsuanduri maha kruvinud ning süüdanud seina äärde laotud ahjupuud. Põleng avastati, kui koridor oli suitsu täis ning teise korruse andur tööle hakkas. Leegid suudeti kiiresti summutada ning erinevalt varasematest vanalinna põlengutest seekord suurt kahju ei sündinud.

Põleng kodumajas andis politseile niidi

Noormehe tabamisele aitas paljuski kaasa maja hoovis olnud turvakaamera. Nimelt näitas see, et just Urmo oli maja uksest viimasena sisenenud. Tulekahju avastati tund aega hiljem. 4. oktoobril pandi Urmo käed raudu ja ta viidi politseisse.

Prokuratuuri teatel kahtlustatakse varem kaks korda kriminaalkorras karistatud noormeest ka teiste samal suvel aset leidnud tuleõnnetuste põhjustamises. 14. juuli öösel pandi puukuurid põlema Munga tänaval ja kaks nädalat hiljem Lossi tänaval ning 18. septembri öösel süüdati Pika tänava kuurid.

Üks naabruses elav ettevõtja, kelle juures Urmo aeg-ajalt tööd oli leidnud, tunnistas, et ei osanud esialgu noormeest põlengutes kahtlustada. «Tagantjärele mõeldes tundub aga täiesti loogiline, et just tema võib süütaja olla,» lausus anonüümsust palunud ettevõtja, kes põlengute tõttu samuti kahju kannatas. «Et Urmo võis seda teha, tundub nüüd justkui üks pluss üks, aga algul tõrkus mõistus seda kokku panemast.»

Süütamised andsid teenistust

Urmo õde on «Sakalale» öelnud, et noormehel on kaasasündinud puue. Urmo ajutine tööandja nentis, et tal on süütamises kahtlustatavast kahju. «Teda ei oleks vaja vanglasse saata. Õigem oleks sundravi,» leidis ta.

Ümberkaudsete elanike jutu järgi said Urmo probleemid alguse rahapuudusest ning tal tekkisid seetõttu lahkhelid ka perekonnas. Paradoksaalsel kombel andsid põlengud tööta jäänud Urmole taas teenimisvõimaluse.

Suve hakul oli tööandja Urmole teatanud, et senine puudeladumise teenistus on otsas. Pärast seda, kui Urmo oli väidetavalt süüdanud kuuri endisele tööandjale kuuluva maja juures, kutsus too Urmot appi põlengu tagajärgi koristama ning maksis selle eest. Siis selgus, et ka ahjupuude ladumine on uuesti päevakorda kerkinud. «Puude ladumine ja põlengud polnud omavahel seotud,» täpsustas tööandja.

Tsiviilhagi on Urmo vastu esitanud nii eraisikud kui kindlustusfirmad, summa ulatub üle 75 000 euro. Ka noormehe endine tööandja on oma kulud kokku löönud ja summa kohtule esitanud, kuid raha saada ta ei looda.

Kõige tähtsamaks peab ettevõtja seda, et vanalinna elanikud võivad end taas turvaliselt tunda.

KAHTLUS
Prokuratuur kahtlustab 22-aastast Urmot mitmes süütamises.
• Teda süüdistatakse puukuuride, garaažide ja teiste ehitiste rikkumises ja hävitamises.
• Seadus näeb süüdimõistmise korral ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat.
Allikas: prokuratuur