Bremeni lähistel keset mineviku süngeid varje

Hoolimatu suhtumine sunnitöölistesse võimaldas Saksamaa ajaloo suurima punkri valmis ehitada kõigest 22 kuuga. Foto: denkort-bunker-valentin.de

Ruumis on hämar. Kahvatu valgus tungib tohutusse hoonesse läbi üksikute pommiaukude viie meetri paksuses betoonlaes. Õhus väreleb tolm. Õlilehka pole aastakümned hajutada suutnud. Põrandal läigivad üksikud veeloigud. Rusuva vaikuse lõhestab metallukse kolksatus.

Sajad tonnid tugevdatud betooni. See on punker Valen­tin – natside sõjatööstuse ikoon, mis on kerkinud tuhandete orjatööliste elude hinnaga, et ehitada surma ja hävingut külvavaid allveelaevu. Üks süngemaid kohti, kus olen eales viibinud.

Saksamaal rohkem kui poole miljoni elanikuga Bremeni lähistel Weseri jõe kõrval asuv punker Valentin on üks vähestest natside militaarehitistest, mis on seniajani terviklikult säilinud. Selle ehitus algas 1943. aastal. Ehitusel töötas SS-meeste valve all 12-tunnistes vahetustes 10 000 – 12 000 lähiümbruse koonduslaagrite vangi. Tuhanded nendest jäidki igaveseks sinna.