Võrtsjärve kutselised kalurid olid ka sel suvel hädas järvel sõitvate kaatritega, mille sõukruvid purustasid püügile pandud mõrdu.
Mõrrad kärisesid sõukruvide all
Tulundusühistu Valma Kalur juhatuse esimees Leo Aasa ütles, et kalurid pole täpseid kahjusid veel kokku arvanud, kuid mullu sõideti tema meeskonna vette pandud mõrdadest läbi üheksal korral.
«Mõrrad tuleb parandamiseks veest välja tuua, seega lisandub veel püügi katkestamisest tulnud kahju,» nentis Aasa.
Tema teadmist mööda sõideti tänavu kalur Aivar Pärgmäel üks mõrd lausa pooleks.
«Paljudel kaatritel on kruvilabad teritatud, nii et nad ei tunnegi, kui mõrrast läbi lähevad,» teadis kalur. Kuni meetrise süvisega sõukruvid mässivad mõrralina sageli enda ümber ja veavad selle kaasa.
Leo Aasa sõnul teevad kaatritel kihutajad kaluritele iga aastaga järjest rohkem peavalu, sest neid tuleb järvele juurde.
«Lippudest kihutajad ei hooli,» nentis ta. «Mõni kalur märgistas püünised topeltlippudega, aga seegi ei aidanud. Minu teada ei õpetata selliste lippude tähendust ka paadijuhtide eksamil.»
Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Guido Kapp ütles, et pole ühtki mõrdade lõhkujat tabanud, kuid on sel teemal vestelnud mõne kaatriomanikuga.
«Mehed ütlevad, et pimedal ajal ei näe ühtegi tähist, sest need pole valgustatud,» edastas Kapp kuuldut.
Erinevalt nõukogude ajast pole praegu öine sõit veekogudel keelatud ning kui varem oli paadimootorite võimsus piiratud 30 hobujõuga, siis nüüd mürisevad lainetel kaheksa korda võimsamad mootorid.
«Ega järv ole ainult kalapüügiks, seal peavad sõita saama ka puhkajad,» lausus vaneminspektor. Tema arvates oleks vaja rohkem hoolivust, sest veel on võimalik liikuda kaluritele kahju tekitamata.
Kapi sõnul tuleb püüniste lõhkumist ette just Tondisaarest põhja pool, sest seal on ohtrasti mõrdu.
«Saan kaluritest aru — mõrrad on väga kallid,» lisas Kapp.