Karupojad lõbutsesid elumaja kõrval puu otsas kiikudes

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Gert Kallas sai aru, et vanakaru lähikonnas ei ole, käis ta karupoegi puu all pildistamas. Nood end inimesest häirida ei lasknud.
Kui Gert Kallas sai aru, et vanakaru lähikonnas ei ole, käis ta karupoegi puu all pildistamas. Nood end inimesest häirida ei lasknud. Foto: Gert Kallas

Üsna inimtühjal Maalasti looduskaitsealal elav Gert Kallas tegi laupäeval oma maja juures parajasti ehitustööd, kui hakkas kuulma valju kisa. Seda tegid kolm karupoega, kes inimest kartmata maja lähedal puude otsas ronisid.

«Sellist vaatepilti polnud ma elus veel näinud,» tunnistas Kallas, kes Navesti jõe ääres keset metsa elades tihti metsloomadega kokku puutub ning on vabas looduses karuga varemgi tõtt vaadanud.

Esialgu meenutasid häälitsused maja kallal nokitsevale Kallasele kähriku haukumist või soku röökimist. Kui heli pika aja jooksul ei vaibunud, otsustas ta uurima minna, mis jõe ääres ikkagi sünnib, ning avastas seal kolm puu otsas turnivat karupoega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles