/nginx/o/2017/04/25/6591435t1hd3b0.jpg)
Nädalavahetusel sotsiaalmeedias soolise diskrimineerimise tõttu kriitikatule alla langenud ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkond tegi esmaspäeval preemiaraha jaotuse ümber ning saavutas seadusega sobiva lahenduse, kuid rahulolematus sellega täielikult ei vaibunud.
Diskussioon, mis võttis kõige suuremad tuurid üles naisõiguslaste Facebooki grupis «Virginia Woolf sind ei karda!» sai alguse 20. aprillil jooksu kodulehel avaldatud teatest, kus muu hulgas öeldi, et 3400 euro suurusest preemiafondist läheb meeste võitjale 800 ja naiste parimale 500 eurot. Esmalt Facebookis ja seejärel Postimehe võrguväljaandes avaldatud kommentaaris taunis sellist vahetegemist ka võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta, kes avaldas lootust, et jooksu korraldajad jõuavad veel viga parandada ning naiste preemiat 300 euro võrra suurendada.
Jooksu peakorraldaja Mati Jürissoni sõnul polnud 20. aprillil avaldatud teate sõnastus täpne, sest meestele eraldi preemiat ette nähtud ei olnudki. Suurim auhinnaraha on viimastel aastatel olnud 800 eurot ja selle on alati saanud mees, kuid seda seepärast, et summa on määratud üldvõitjale ning ükski naine pole seni esimesena järvele ringi peale teinud.
Jürisson täpsustas, et esialgu olid preemiad mõeldud üldarvestuse kuuele paremale lõpetajale ja lisaks kolmele esimesele naisele. «See tähendanuks, et kui naisjooksja oleks jõudnud kuue parema sekka, oleks ta saanud kaks rahalist auhinda, meestele aga eraldi auhinnafondi ei olnud.»
Mullune naiste võitja Liina Luik oli üldarvestuses 42.
Esmaspäeval otsustasid korraldajad auhinnafondi ümber jagada, kuid mitte võrdõiguslikkuse voliniku soovituse järgi naiste auhinnasummasid kasvatades, vaid sellega, et ka meestele tehti omaette võistlusklass. Nii saavad 1. mail nii meeste kui naiste klassi võitja lisaks esemelistele auhindadele preemiaks 500 eurot, teise koha omanikule on ette nähtud 300 ja kolmandale 200 eurot.
Lisaks näevad korraldajad ette preemiafondi kuuele esimesele lõpetajale. Jooksu üldvõitjat ootab 350-eurone preemia, teine koht saab 300, kolmas 250, neljas 200 ning viies ja kuues koht 150 eurot. Sisuliselt tähendab see, et üldvõitja, kelleks kõigi eelduste kohaselt on mees, saab 50 eurot rohkem, kui eelmisel nädalal pahameele tekitanud struktuuri järgi plaanis oli.
Jooksu kodulehel avaldatud teates tänavad korraldajad kõiki, kes auhinnafondi jagunemisele tähelepanu pöörasid ja andsid oma panuse, et preemiate jagamine saaks viidud kooskõlla soolise võrdõiguslikkuse seadusega.
«Meie laiuskraadil elavad inimesed oskavad väljendada ennast nii, et juriidiliselt on kõik korrektne,» kommenteeris Liisa Pakosta jooksu korraldajate lahendust ning kinnitas, et võrdõiguslikkuse seadusega see enam vastuolus ei ole. Samas ei pidanud ta ka uut korda naiste suhtes õiglaseks.
Pakosta sõnul on võrdsete võimaluste üle lihtne naerda, kuid nende taga peituvad majanduslikud argumendid. Näiteks tõi volinik välja, et kui naiste preemiad oleksid suuremad, tooks see neid osavõtutasu maksvate jooksjate hulka märksa rohkem.
Pakosta lisas, et vaevalt tunneks mõni mees ennast rajal halvemini sellepärast, et naistele on sama suur preemia kui meestele.
Jooksu korraldaja Mati Jürisson leidis, et kui naised ja mehed stardiksid eraldi, mitte koos, nagu on tavaks suurjooksul ümber Viljandi järve, peaks neil kindlasti olema võrdne auhinnaraha. Seda, kuidas preemiad tulevikus jagunevad, hakkavad korraldajad pärast tänavust suurjooksu uuesti arutama.
ARVAMUS
:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6591431t1hc321.jpg)
LIINA LUIK,
naiste arvestuse mullune võitja
See on ebavõrdne küll. Mehed ongi tugevamad, aga naised pingutavad samamoodi kui mehed. Auhinnad võiksid olla kõigile võrdsed. Seda, et suuremate preemiate pärast hakkaksid välismaalt kõvad naisjooksjad tulema, ma ei karda. Konkurents viibki edasi, isegi kui sa ei võida.
Aga Viljandisse praeguse plaani järgi 1. mail ikka tulen, see auhinnaraha asi mind eemale ei peleta.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)