Kevad­seened tõstavad juba pead

22. aprillil Karksi vallas kasvanud noored kevadkogritsad. Foto: Rita Bergmann

Läinud nädala päikeselisel, vihma-, rahe- ja lumesajusel laupäeval otsustas Karksi valla elanik Rita Bergmann minna vaatama, kas söödavad kevadseened on juba oma kübarad välja ajanud.

Seenesõber ei pidanud pettuma: kõledavõitu kevadest hoolimata leidis ta esimesed pesakonnad kevadkogritsaid. Tõsi, need olid alles pisikesed.

«Ilm oli päris ebameeldiv ning kui sadas, istusin autos ja ootasin,» lausus Bergmann. «Sajuhoogude vahel sain aga natuke metsas jalutada. Ja tulemus on piltidel näha.»

Seeneline kirjeldas, et enamik kevadkogritsaid oli alles pöidlaotsa mõõtu ning suuremate läbimõõt ulatus kolme-nelja sentimeetrini.

«Seeni leidsin ainult päikesele väga avatud kohtadelt. Vilus ja varjus polnud veel midagi,» rääkis ta. «Hea on see, et kevadkogritsaid tundub tulevat päris palju ja umbes kahe nädala pärast võib neid juba kindlasti korjama minna. Kuhikmürkleid veel ei leidnud, aga ega ma eriti otsinud ka.»

Bergmann korjas algul mõne kevadkogritsa kaasa, aga kui nägi, et kõik nad on pisikesed, loobus plaanist ja jättis saagihakatuse maha.

Seenesõber meenutas, et tavaliselt on ta esimest korda kevadseenele läinud mai alguses ning suurem saak kipub olema ikka mai keskpaiku. Aga ta on aprilliski käinud, umbes samal ajal või ehk isegi varem.

Rita Bergmann on asjatundlik seeneline, kes heade olude puhul käib metsas toidupoolist varumas aasta ringi. Talviseid söögi­seeni puidu-sametkõrgeseid korjas ta viimati 10. märtsil. Nüüd, 22. aprillil algas siis kevadhooaeg.

Söödavatest kevadseentest on kõige tuntumad kevad-, hiid- ja liudkogrits, kurrel ning ümar-, kuhik- ja hiidmürkel. Nende kasvuajaks on seeneraamatutes märgitud aprill, mai ja juuni.

Kõik nad on maitsvad seened, aga kogritsaid tuleb enne söömist kaks korda pikalt kupatada. Ilma kupatamata põhjustavad need güromitriinimürgistust, mis võib lõppeda surmaga.