Kevadseened tõstavad juba pead

Täna, 22. aprillil Karksi vallas kasvanud noored kevadkogritsad Foto: Rita Bergmann

Tänasel päikeselisel, vihma-, rahe- ja lumesajusel päeval otsustas Karksi valla elanik Rita Bergmann minna vaatama, kas söödavad kevadseened on juba oma kübarad välja ajanud.

Naine ei pidanud pettuma – hoolimata kõledavõitu kevadest leidis ta esimesed pesakonnad kevadkogritsaid. Tõsi, need olid alles pisikesed.

«Ilm oli tegelikult päris ebameeldiv ja kui sadas, istusin autos ning ootasin,» lausus ta. «Sajuhoogude vahel sain aga natuke metsas jalutada. Ja tulemus on piltidel näha.»

Bergmann kirjeldas, et enamik kevadkogritsaid olid alles pöidlaotsa mõõtu ning suuremate läbimõõt ulatus kolme-nelja sentimeetrini.

«Seeni leidsin ainult päikesele väga avatud kohtadelt. Vilus ja varjus polnud veel mitte midagi,» rääkis ta. «Hea on see, et kevadkogritsaid tundub tulevat päris palju ja umbes kahe nädala pärast võib neid juba kindlasti korjama minna. Kuhikmürkleid täna veel ei leidnud, aga ega ma eriti otsinud ka.»

Bergmann korjas algul mõne kevadkogritsa kaasa, aga kui nägi, et kõik nad on ikka pisikesed, loobus plaanist ja jättis saagihakatuse maha.

Seenesõber meenutas, et tavaliselt on ta esimest korda kevadseenele läinud mai alguses ning suurem saak kipub olema ikka mai keskpaiku. Aga ta on aprilliski käinud, ka umbes samal ajal või ehk isegi varem.

Rita Bergmann on asjatundlik seeneline, kes heade olude puhul käib metsas toidupoolist varumas aasta ringi. Talvise olemusega söögiseeni – puidu-sametkõrgeseid – korjas ta viimati 10. märtsil. Nüüd, 22. aprillil algas siis kevadhooaeg.

Söödavatest kevadseentest on kõige tuntumad kevadkogrits, hiidkogrits, liudkogrits, kurrel, ümarmürkel, kuhikmürkel ja hiidmürkel. Nende kasvuajaks on seeneraamatutes märgitud aprill, mai ja juuni.

Kõik nad on maitsvad seened, aga kogritsaid tuleb eelnevalt kaks korda pikalt kupatada. Ilma kupatamata kogritsad põhjustavad güromitriinimürgistust, mis võib lõppeda surmaga.