Bussis teatas üks naine teeäärseid hangi vaadates, et oli eelmisel päeval seemne idanema pannud. Mis seemne ja kui palju ning kas aknalauale või aiamajja, jäi tahtmatul pealtkuulajal enda mõelda.
Repliik: Aiapidaja põues valitseb kevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Külvasin tilli peenrasse juba sügisel. Kui lumi läinud, teab taim ise, millal nina mullast välja pista. Ja mul on siis supiroheline kohe võtta,» seletas üks teine naine ühes teises sõidukis, kui oli leidnud hea kuulaja.
Tal olevat imehea musta sõstra sort, marjad suured nagu pöidlaotsad. Põõsaid hooldab ta nii, nagu kord ette näeb, ja saagist saab kõigile oma laste peredele moosi ja mahla, jätkuvat veel müügikski.
Selge, et aiapidaja hing ihkab pärast karmi talve toast välja. Ja hea on, et meil nõnda palju aiaomanikke leidub — nii saavad marjade meki suhu ka need, kel oma maad pole.
Aga kevad laseb end veel oodata. Hanged pole kuigi palju madalamaks kulunud ja eile tuiskas.