Vallajuhid suurvee pärast ei muretse

Kui eelmisel kevadel sulas lumi korraga ja sellest tekkinud suurvesi tungis Võrtsjärve ääres inimestele päris ukse alla, siis sel aastal on palju lund juba sulanud ning vallajuhid suuri üleujutusi ei karda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Võrtsjärve-äärsed vallad kevadisest lume sulamisest tingitud suurvee ja üleujutuste pärast ei muretse ning erilisi abinõusid kasutusele võtta ei kavatse.

Keskkonnaministeerium saatis kõigile omavalitsustele kirja, milles tuletas meelde, et inimestel tuleb valmistuda kevadiseks suurveeks. Viljandimaal teeb lume sulamisest tingitud suurvesi elu keeruliseks Võrtsjärve-äärsetes valdades ja Soomaal.

Tarvastu ja Kolga-Jaani valla juhid oma elanikke hoiatama ning keskkonnaministeeriumi kirja edasi saatma kippunud ei ole. Mõlemad vallavanemad on seisukohal, et kuna suurvesi on iga-aastane loodusnähtus, pole põhjust sellest suurt numbrit teha.

Tammi ehitama ei hakka

Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur leiab, et vesi kuulub selle piirkonna eluolu juurde ja midagi uut oodata ei ole.

«Võrtsjärv on igal aastal pisut üle kallaste kerkinud ja ma eeldan, et ka Põltsamaa jõgi ei ulatu tänavu oma sängist väga kaugele,» lausus Kaur rahulikult.

Kalevi Kauri sõnul on omavalitsustel suurvee takistamiseks üsna vähe teha ja igaks juhuks ta mingeid tammisid vee peatamiseks ehitama ei hakka.

«Looduse vastu ju ei saa ja ma ei usu, et sel kevadel suurt üleujutust tuleb. Võib-olla kellelgi tungib vesi keldrisse, aga see on meie madalatel maadel tavaline probleem,» kõneles ta.

Sama meelt on Tarvastu vallavanem Alar Karu. Üle-eelmisel aastal viis Tarvastu jõe vesi kaasa paisjärve paisu, Pikru ja Linnaveski tamm jäid puutumata. Vallajuht usub, et tammide omanikud on iga-aastase suurveega harjunud ning arvestavad ka selle kevadega kaasnevaid ohte ja reageerivad üleujutusele õigel ajal.

«Kõige suuremat ohtu kujutabki kevadine suurvesi meie vallas ainult jõgedele ehitatud tammidele. Võrtsjärv tuleb igal aastal vähem või rohkem üle kallaste. Kalda ääres elavad inimesed on sellega harjunud ning erilist ohtu oodata ilmselt pole,» rääkis Karu.

Abi saab ikka

Kalevi Kaur ütles, et kohalikud elanikud on näinud nii mõndagi. Näiteks eelmisel aastal uhtus vesi ära suure osa teest. Siiski pole ükski kohalik Kauri sõnul viimase 20 aasta jooksul suurvete puhul abi saamiseks valla poole pöördunud.

«Inimesed on oma kodu rajades teadnud, kuhu nad selle ehitavad. Uusasustusi meil ka ei ole ja vanal ajal ehitati majapidamine ikka kuskile künkale,» lausus ta.

Kaur rõhutas, et vajaduse korral võivad inimesed siiski alati valla poole pöörduda. «See, et keegi seda kunagi teinud ei ole, ei tähenda, et me ei aitaks,» sõnas ta.

Vallajuhid leiavad, et eelmisel talvel oli küll vähem lund kui tänavu, kuid üleujutuste põhjustas see, et lumi sulas korraga. Tänavu on lumikate vähehaaval kahanenud ning vesi ei tohiks nende meelest vähemalt selles piirkonnas enam palju kõrgemale tõusta.

KIRI

10. märtsil saatis keskkonnaministeerium kõigile omavalitsustele järgmise kirja.
• Arvestades asjaolu, et saabunud on lumesulamise aeg ning et käesolev talv on olnud lumerohke, tuleb aegsasti valmis olla kevadise suurvee tulekuks. Vältimaks rajatiste purunemisi või üleujutusi, palume teil sellest teavitada oma haldusalasse jäävate tõkestusrajatiste ja maaparandussüsteemide omanikke, et nad valmistuksid kevadise suurvee peatseks tulekuks ning võtaksid kasutusele ennetavad meetmed.
Allikas: keskkonnaministeerium