Filmitegijad otsivad hiite kohta teavet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sakala
Copy
Rein Maran on oma arvukates filmides alati loodust mõistnud.
Rein Maran on oma arvukates filmides alati loodust mõistnud. Foto: Liis Treimann/Postimees

Hiitest jutustava filmi tegijad ootavad teavet võimalikult eriilmelistest ning hästi säilinud hiiepaikadest.

Rein Marani juhtimisel valmiv film tutvustab hiie tähendust, selle taimekooslusi ja kasvukohatüüpe ning hiitega seotud muresid.

Teatavasti seisab looduslike pühapaikade üle-eestiline uuring alles ees ning u­urijatel on värskeid andmeid vaid väikesest osast pühapaikadest. Filmi sobivate kohtade leidmist raskendab seegi, et inimtegevusest rikkumata ning heas korras hiiepaigad on muutunud haruldaseks.

Ajalooline hiiepaik võib asuda tasandikul, kõrgendikul, orus, jõe- või soosaarel. Kasvukohast tingituna võib hiiemetsaks olla tammik, kuusik, männik, kaasik, saarik, lepik või mõne muu puuliigi enamusega mets. Hiie määratlemisel on aluseks ajaloolised suulised või kirjalikud andmed, näiteks pärimus, kaardid ja muu säärane.

Filmi valmistajad võtavad kindlasti arvesse pühapaikade turvalisust. Seni veel kaitse alla võtmata, tundliku taimekooslusega või ka haruldaste liikide pesitsuskohaks olevaid pühapaiku on küll kavas näidata, kuid nende asukohta ei avaldata. Ikka selleks, et aardekütid või liiga suur huviliste hulk ei ohustaks võimalikke elma- ja loona- ehk kultuuri- ja loodusväärtusi.

Esialgse kava järgi peaks Rein Marani ning Hiite Maja sihtasutuse koostöös valmiv film jõudma vaataja ette järgmise aasta algul.

Kui teil on andmeid huvipakkuvatest hiitest, siis palun kirjutage neist aadressil koda@maavald.ee või Hiite Maja, postkast 136, 51004 Tartu.

Märksõnad

Tagasi üles