Lossimägedest hakkab kõlama neljajalgsete muruniidukite määgimist

Kui kõik läheb plaanipäraselt ja keskkonnaamet takistusi ei tee, saavad sel suvel Viljandi järve ääres lustivad lapsed päris ehtsate villakandjatega kohtuda ning neile ehk isegi pai teha ja võilillelehti nosimiseks pakkuda. Illustratsioonil on punktiiriga näidatud aedikute ligikaudne asukoht. Foto: Elmo Riig

Viljandi linnavolikogu liikme ja muuseumi direktori Jaak Pihlaku mullune soov lossimägedesse lambad tuua hakkab tõeks saama. Asjaajamisega on jõutud niikaugele, et mitmekümne villakandja ilmumine mäenõlvadele seisab veel vaid keskkonnaameti kooskõlastuse taga. 

Jaak Pihlak Foto: Marko Saarm

Juba aastaid tagasi tegi ettepaneku Viljandis muruniidukitena lambaid kasutada tollane linnapea Malle Vahtra. Tema soovis lambad tuua Valu­oja orgu. Ideele ei olnud ka toona vastuseisjaid, ent ometi jäi mõte soiku. Jaak Pihlak (pildil) võttis teema uuesti päevakorda mullu sügisel ning nüüd ollakse niikaugel, et lammaste omanikuga on kokkulepe sõlmitud, linnavalitsuselt heakskiit olemas ja välja valitud ala, kuhu määgivad muruhooldajad paigutada. Puudub vaid keskkonnaameti kooskõlastus, mille saamiseks saatis linna majandusamet üleeile välja kirja, milles idee tagamaid selgitatakse. 

Linnalammas pole Viljandis uus nähtus

Jaak Pihlak nentis, et tegelikult ei ole lammaste linnas pidamine Viljandis midagi uut. «Muuseumi arhiivis on tsaariaegsed fotod, millel on lossimägedes toimetavad lambad,» rääkis ta. «Sellest minu mõte ajendatud ongi ja minu arvates oleks ääretult tore, kui see nüüd uuesti sündida saaks.» 

Lammaste hea töö muruniitjatena on üldteada. Keskkonnaametile saadetud kirjas mainitakse, et lammaste karjatamiseks planeeritav osa Viljandi maastikukaitsealast kuulub neljandasse haljasalade hooldusklassi, mida tuleb niikuinii igal aastal niita, ning nenditakse, et lambad on keskkonnasõbralik alternatiivmeetod mürarikastele masinatele.

«Palju oleks muidugi loota, et lambad kõik lossimägede haljasalad korras hoiaks, aga natuke abi oleks neist ikka. Loomade kõige suurem väärtus oleks hoopis miljööelemendina,» kõneles Jaak Pihlak. «Veidi kasvataks see ka ehk linnakodanikes lugupidamist loomade vastu, kui neid saab vaadata ja hea õnne korral ehk isegi katsuda.»

Ta tõi eduka linnaloomade kasutamise näitena välja Pärnus rannaniidu puhastamiseks võetud veisekarja. Seal oldi hädas kõrkjatega ja veised aitasid neist vabaneda. «Lammas aga on ju väike ja rahumeelne elajas, meie linnareljeefi oleks ta eriti sobiv,» märkis Pihlak.

Ta lisas, et ka Viljandi järve äärse Kitsaskaela osa korrashoidmisega ollakse ajuti hädas, mistõttu lammaste linnatoomisega tehtav katse annab ehk julguse ka Kitsaskaela korrashoidmise tarvis suuremad loomad appi võtta.

Ohtlikud on vaid inimloomad

Puitpostide vahele tõmmatavast traatvõrgust karjaaedikud soovitakse rajada Kirsimägede ja Ranna puiestee vahelisele alale. Seal oleks villakandjatel küllaga nosimist ja tegevust ning samuti täidaksid nad omalaadse atraktsiooni rolli järve ääres puhkajaile. Jaak Pihlak usub, et rannast vaid paarisaja meetri kaugusel toimetavad uted, keda plaanitakse kohale tuua 30 ringis, muutuksid linnainimeste seas kiiresti populaarseks vaatamisväärsuseks. 

Lambaid peetaks esialgsete plaanide järgi linnas juunist augustini, soodsate tingimuste korral veel ka septembris. Eraldi varjualust nad suvel ei vaja, rajatakse vaid ajutine, kuuskede vahele tõmmatud presendist varikatus. «Need oleksid ennekõike just noored lambad, kel jagub jaksu ka mäenõlvadel ronimiseks,» rääkis Pihlak. 

Loomade linna toomisega kaasnevad alati ka ohud. Pihlak ise on varem öelnud, et maal on lambale ohuks hunt, linnas aga inimene. «Nii see on,» nentis ta. «Kaabakaid ja idioote leidub igal pool, ega me seda lõpuni välistada saa, et keegi tahab lammastele häda teha või aeda lõhkuda. Loomade omanik aga on kinnitanud, et tema on valmis hea ürituse nimel riski võtma.»