:format(webp)/nginx/o/2018/10/19/11510998t1he180.jpg)
/nginx/o/2008/09/13/74227t1hca53.jpg)
Turumajanduses kehtivad paraku selged seaduspärad, mida ei saa eirata ei töötukassa ega ettevõtja. Olukord, kus ühel ja samal ajal on nii vabad töökohad kui töötajad, kes oma senistele oskustele vastavat tööd ei leia, on üks nendest. Töötukassa ülesanne on seda vastuolu lahendada nii, et töötuks jäänud saavad koolitust ja selle kaudu ka uue koha. Seejuures on oluline, et omandatud amet kindlustaks töötajale sissetuleku, mis võimaldab tal toime tulla.
Ei ole mingit põhjust väita, et Eestis töötutele makstavad kindlustushüvitised oleksid liiga kõrged. Vastupidi, varem saadud palgaga võrreldes on need kahjuks Euroopa ühed kõige madalamad ja neid tuleks hoopis tõsta. Töötuks jäänud inimene vajab kindlat sissetulekut, sest ilma selleta pole võimalik loota, et ta uut ametit õpiks.
Tööl käivate inimeste palgataseme ja töötutele makstavate hüvitiste suurusega peab oma äriplaani koostades arvestama ka ettevõtja. Ükski ettevõtja ei saa ju loota, et inimesed käiksid tööl ilma palgata või sellise tasu eest, mis nende toimetulekut ei kindlusta. Miks nad peaksid seda tegema?
Julgen väita, et äriplaan, mis ei võimalda praeguse palgataseme, töötutele makstavate hüvitiste suuruse ning nii tööpuuduse kõrge taseme juures inimesi palgata, on vale. Ettevõte peaks tõstma töö tootlikkust ja kvaliteeti ning selle abiga ka palku.
On paratamatu, et meie ümmargusel maakeral liiguvad väiksemat kvalifikatsiooni ja palka võimaldavad tööd sinna, kus toime tulla on lihtsam ja palgatase madalam. Sama loogiline on, et kõrgemat palgataset võimaldavad tööd liiguvad riikidesse, kus tööjõu oskused ja teadmised on suuremad. Kogeme ju iga päev, et inimesed lahkuvad Eestist sinna, kus palgad on kõrgemad. Ülesanne on see, et kõrgemat palka makstaks inimestele ka Eestis ja nad ei peaks siit lahkuma. 400 euro suuruse brutopalga juures me seda ei täida.