Piiri tagant töötaja palkamine nõuab asjaajamist

Eraldi kord kehtib haridusprogrammide kaudu külla kutsutud õppejõududele, kel lühiajalise töölepingu korral pole elamis- ja töötamisluba vaja. Foto: Elmo Riig / Sakala

3. märtsil kirjutas «Äripäev» sellest, kuidas palgata välismaalast. Artiklis tõdeti, et piiri tagant tööjõu toomine võib võtta aega ja tähendada bürokraatiat. Samas julgustas välismaalaste palkamise kogemusega Webmedia personalispetsialist Katre Meos tööandjaid seda võimalust kasutama.

«Kogu protseduur on suhteliselt pikk,» tõdes ta. Ettevõtja ideest töötaja teenistusse asumiseni võib kuluda kolm kuud.

Töötukassa soovitab alustada siiski kohalikust avalikust konkursist. Kui sellega sobivat kandidaati ei leita, peab firma järgmise sammuna taotlema töötukassast välismaalase palkamise loa.

Töötukassa teenusejuht Imbi Must toonitas, et taotlus peab olema põhjendatud, samuti peab olema selge, keda konkreetselt palgata soovitakse. Töötukassasse tuleb esitada tööletulija passi ning tema haridust ja töökogemust tõendavate dokumentide ning avalikku konkurssi tõendava kuulutuse koopia.

Välismaalase tähtajalise elamis- või töötamisloa annab politsei ja piirivalveamet välja kuni kaheks aastaks ning seda on võimalik pikendada korraga viieks aastaks. Eestist elamisluba  taotledes on riigilõiv 95.86 eurot, välisesinduses tuleb selle eest maksta aga 100 eurot.

Välismaalase elamis- ja töötamisloas on kirjas töötamise tingimused, tööandja, ametikoht ja reaalne töötamise koht ning neid rikkuda ei tohi. Selle nõude vastu eksimine toob ettevõttele kaasa kuni 3200 eurot trahvi.

Välismaalase töölepingu lõppedes peab tema tööandja sellest ühe nädala jooksul politsei- ja piirivalveametile teada andma.

Eraldi kord kehtib lühikest aega ehk kuni kuus kuud Eestis töötavatele välismaalastele. Neil pole vaja ei elamis- ega tööluba, ent valdkonnad ja töösuhte vormid on seadusega piiratud.

Näiteks avaneb selline võimalus põllumajanduses hooajatöö tegijatel, õppeasutuste vahendusprogrammide kaudu tööle asujatel, haridusministeeriumi tunnustatud noorsooprojektides osalejatel või treeneritel ja kohtunikel spordiliidu kutsel.
Välismaalaste Eestis elamist ja töötamist reguleerib välismaalaste seadus, mis jõustus eelmise aasta oktoobris.