Toidupank sai hoo sisse

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval allkirjastasid Viljandi linnapea Kalle Jents ja Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse esimees Aage Õunap lepingu, mille kohaselt hakkavad omavalitsus ja organisatsioon abivajajate toetamiseks koostööd tegema.
Esmaspäeval allkirjastasid Viljandi linnapea Kalle Jents ja Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse esimees Aage Õunap lepingu, mille kohaselt hakkavad omavalitsus ja organisatsioon abivajajate toetamiseks koostööd tegema. Foto: Elmo Riig

Juba mitu kuud on Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse juhid kogunud poodidest toidukaupa, mille realiseerimistähtaeg hakkab täis saama, ning selle abivajajateni toimetanud. Nüüd toetab seda tegevust ka linnavalitsus.

Esmaspäeval allkirjastasid Viljandi linnapea Kalle Jents ja Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse (VLRPÜ) esimees Aage Õunap lepingu, mille kohaselt hakkavad omavalitsus ja organisatsioon abivajajate toetamiseks koostööd tegema.

Linnapea Kalle Jentsi sõnul on lasterikaste perede ühendus võtnud enda kanda ülesande luua Viljandisse toidupanga osakond, mis siin abi jagab.

«Kõik sai alguse sellest, et eelmisel aastal pöördusid meie poole Eesti toidupanga inimesed ja küsisid, kas Viljandi linn sooviks selle liikumisega ühineda,» kõneles sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt. «Teadsime, et lasterikaste perede ühendus oli oma liikmetele sellist toiduabi juba mõnda aega vahendanud, ja nii tekkis mõte, et toidupanga tegevus võiks samuti käia nende kaudu.»

9. detsembril sõlmiski VLRPÜ juht Aage Õunap Tallinnas lepingu, millega asutati Viljandi toidupank. Selle eesmärk on koguda igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute annetatud toiduained kokku, komplekteerida neist toidupakid ja edastada need puudust kannatavatele peredele.

Ühtlasi saab Viljandi osakond osa toidupanga üleriigilistest ettevõtmistest, näiteks mündikampaania käigus laekunud raha jagamisest.

«Mündikogumise tulemusena on praeguseks Eestis kogunenud veidi üle miljoni krooni ning osa annetuskaste on alles ülelugemisel,» rääkis Aage Õunap. «Meie tegime taotluse, et saaksime toiduainete vedamiseks muretseda väikese kaubiku, kuid praegu on see küsimus veel lahenduseta.»

Linn aitab kulusid katta

Selleks, et toidupank Viljandis korralikult toimida saaks, tuli leida koht, kus toitu ladustada ja sortida. Sobilikuks osutusid Paala teel paiknevad diakooniamaja ruumid, mille eest tuleb VLRPÜ-l tasuda 64 eurot kuus.

«Hiljuti sõlmitud rahastamislepingu kohaselt toetab linn ühingu tegevust sellega, et maksab toidupanga ruumide üüri ning aitab katta ka teisi kulusid, mida ühing toiduainete jagamisel teeb,» kõneles Helmen Kütt. Märtsikuus peaks ühingu kontole laekuma 2400 eurot, mis on mõeldud tänavusteks kulutusteks.

«Sellele lisandub tegevustoetus, mida linn on juba aastaid lasterikastele peredele maksnud,» sõnas sotsiaalameti juhataja.

Ta avaldas lootust, et kuna Viljandi toidupank jagab abi kogu maakonna peredele, leiavad selle toetamiseks võimalusi ka teised omavalitsused. Vastuteenena annavad toidupanga esindajad iga kuu viimasel esmaspäeval Viljandi lastekaitse töötajatele kümme toidupakki, mille nood oma äranägemist mööda vähekindlustatud peredele edastavad.

Annetusi jagatakse iga päev

Aage Õunapi sõnul jagab Viljandi toidupank pakke VLRPÜ-sse kuuluvatele peredele, keda on maakonnas 110. Igal nädalal saavad eestvedajad niimoodi abistada 25—30 peret. Arv sõltub sellest, kui palju kaupa on annetatud.

Kui Tallinnas käivad toidupanga esindajad kauplustest toiduaineid hankimas kord nädalas, siis Viljandi inimesed sõidavad abi järele iga päev.

«Kui käiksime vaid kord nädalas, ei oleks meie töö nii tulemusrikas ja abisaajate hulk oleks tunduvalt väiksem,» selgitas Aage Õunap. «Meil on sellesse töösse kaasatud kuus inimest, ühingu juhtkond. Oleme nädalapäevad endi vahel ära jaganud ning kui vaja, saame graafikut muuta.»

Ühenduse juht tõdes, et selle suure töö teevad inimesed ära oma vabast tahtest ja ühiskondlikus korras.

«Kella 9-10 ajal sõidame kauplused läbi. Seni on meiega koostööd teinud Viljandi Rimi ja Männimäe Selver,» kirjeldas Õunap. «Viime sealt saadud kauba oma ruumidesse, sordime ja komplekteerime pakid. Siis kutsume pered nendele järele. Kui kohaletulemisega on raskusi, oleme pakid peredele koju viinud.»

Toidupanga eestvedaja kutsus ka teisi poode, hulgiladusid, talunikke ja eraisikuid annetama ülejäävaid kasutuskõlblikke toiduaineid puudust kannatavatele inimestele.

«Mõnele perele võib toidupakk olla suur tugi ja teisalt saame niiviisi võidelda toidu raiskamise vastu, sest paljud kaubad, mis varem on läinud hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus neid vajatakse,» selgitas ta.

Südantsoojendava näitena tõstis Aage Õunap esile üht hiljuti toidupanka aidanud eraisikut. Indrek Karuse oli veebruaris ostnud talumehe käest terve tonni köögivilju ja toimetanud need laialijagamiseks Viljandi toidupanka.

«Ta ütles, et miks peaks see kartul viidama Venemaale — tema tahab, et see jagataks Eesti peredele,» kiitis esinaine.

ABI
Toidupank loodi eelmise aasta algul Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki toel.
• Tallinnas alustas toidupank tegevust mullu märtsis.
• Viljandi toidupanga asutamisleping kirjutati alla detsembris.
• Toidupangad tegutsevad ka Tartus, Pärnus, Rakveres, Narvas ja Jõhvis.
Allikas: www.toidupank.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles