Veekeskuse juht läheb notari juurde panka ostma

Tulevase veekeskuse asukoht liigub küll vaid sadakond meetrit, kuid see on piisavalt pikk maa, et projekteerimist nullist alustada. Punasega on märgitud ala, kuhu veekeskus pidi algselt tulema ning sinisega on pildil tähistatud piirkond Vaksali ja Tallinna tänava nurgal, kuhu seda nüüd on planeerima hakatud.

FOTO: Marko Saarm / montaaž

​Umbes 60 ruutmeetri suurune maatükk ja üks puuduv notariaalne leping tähendavad Viljandi veekeskusele uut asukohta ja ehituse kallinemist ligi 400 000 euro võrra.

Reede õhtul tegid Viljandi veekeskuse omanikud ehk Viljandi linna- ja vallavalitsus ühise otsuse osta 330 000 euro eest Leedu kinnisvarafirmalt Vaksali tänava äärne maja, kus on aastakümneid töötanud pank. Juba selleks nädalaks on veekeskuse juhataja Jaanus Kukk pannud kinni notari aja, et minna koos Leedu firma esindajaga ostu-müügilepingut sõlmima.

Arhitektidega räägitakse

Kui lepingul on allkirjad peal, algab veekeskuse uus kavandamine. Linnavalitsusele oleks see käesoleval sajandil viies kord. Erainvestorid on põhjalikumaid spaa või veekeskuse rajamise plaane pidanud kolmel korral.

Lähemal ajal on linnajuhtidel kavas kohtuda arhitektidega, kes võitsid aasta algul arhitektuurivõistluse, millel peeti veekeskuse asukohana silmas spordihoone tagust ala. Suure tõenäosusega tuleb kolmel võitjal nüüd leppida teadmisega, et nende tööst asja ei saa ning umbes 200 000 euro suurust projekteerimislepingut 9000-eurosele võidupreemiale ei järgne.

Linnapea Ando Kiviberg ei saa praegu oma sõnul kinnitada ega ümber lükata, et Kaalu tänavast lähtuva arhitektuurivõistluse tulemus kindlasti kehtetuks kuulutatakse, aga ta ei näinud ka suurt võimalust, et võidutööd saaks ühest asukohast teise tõsta. «Tõenäoliselt on vaja uut konkurssi,» lausus ta. 

Konkursi korraldamiseks kulub vähemalt kolm kuud ning seejärel läheb projekteerimise peale veel kuus kuni kaheksa kuud.

Samal ajal saab osaliselt teha pangahoone ja selle kõrval asuvale tühjale krundile detailplaneeringut. Mitu kuud sellele tuleb aega arvestada, on keeruline arvata, sest detailplaneeringu osaks on avalik arutelu, mis võib kaasa tuua proteste ja vaidlusi, aga võib kulgeda ka vastuväideteta.

Linnapea Ando Kiviberg usub, et hoone asukoha vahetus tähendab kõige enam kuue kuu pikkust viivitust ning 2019. aasta esimesel poolel võiks veekeskus linna peaväljaku ääres valmis saada.

400 000 eurot lisakulu

Kuidas võib veekeskuse ehitust mõjutada selle kallinemine peaaegu 400 000 euro võrra, ei oska praegu keegi täpselt öelda. Kivibergi sõnul tuleb äriplaan uuesti üle vaadata ja analüüsida, kuidas nimetatud summa ettevõtmist mõjutab.

Veekeskuse omanikud ei välista, et peavad suurendama oma iga-aastast rahalist panust või panema lisaraha aktsiakapitali.

Veekeskuse juhataja Jaanus Kukk on Sakalale kinnitanud, et on käinud olemasoleva äriplaaniga pankades uurimas, kas sellele oleks võimalik saada ligi viis miljonit eurot laenu, ning suhtumine on olnud soosiv. Kiviberg avaldas lootust, et lisakulutus ei vähenda laenu saamise võimalust.

Veekeskuse asukoha kolimine spordihoone tagant selle kõrvale kerkis päevakorrale aasta algul, kui raekojas avastati, et spordihoone uus osa oli 2000. aastal rajatud väikses ulatuses naaberkinnistule, mis on panga oma. Toona oli selleks sõlmitud lihtkirjalik leping, kuid see jäi notari juures kinnitamata. Nüüdseks see leping Kivibergi sõnul enam ei kehti.

Puuduva allkirja tõttu ei saa kavandada ehitust, mis osaliselt oleks spordihoone kinnistul ja osaliselt praegusel Viljandi Tarbijate Ühistu maatükil. Läbirääkimised Leedu kinnisvarafirmaga, kellele SEB pangakontori maja kuulub, lõppesid sellega, et firma pakkus maad müügiks. «Omaniku ainus pakkumine oli kinnistu ära osta,» nentis Kiviberg. 

Kui hoone linna omaks saab, siis pangale sealt lahkumise eest Kivibergi arvates maksta ei tule. Linnapea on vestelnud SEB esindajatega ning arutanud lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalusi. «Panga huvi on Viljandis tegutsemist jätkata ning teha seda mõnevõrra väiksemal pinnal, kui tal praegu on, sest olemasolev on ilmselgelt liiga suur,» lausus Kiviberg. «Ma usun, et nii-öelda majast välja ostma panka ei pea.»

Miks oli kasutuks muutuvat võistlust vaja?

Viljandi linnapea Ando Kiviberg on saanud viimasel ajal palju küsimusi, miks oli vaja korraldada arhitektuurikonkurssi, kui maatükk polnud linna oma. «See oli selline nokk-kinni-saba-lahti-situatsioon,» nentis Kiviberg.

Tegevuse alustamiseks andis veekeskuse arendajatele kindluse Viljandi Tarbijate Ühistu kiri, mis näitas ettevõtte valmisolekut leida võimalus maatüki omaniku vahetuseks. Et keskust saaks kinnistule rajada, oli vaja detailplaneeringut, selleks oli aga vaja teada, milline on keskuse hoonemaht.

Nii otsustatigi alustada arhitektuurikonkursist, mis näitas ära, milline hoone sellesse kohta sobib. Alles siis, kui konkurss oli juba lõppenud, avastati spordihoone maatüki juriidiline puudujääk. (Sakala)

Tagasi üles