Bussidest kadus sõitjaid ja piletiraha

Foto: «Sakala»

Viljandi maakonnaliinide piletitulu vähenes mullu 12 ja sõitjate arv tervelt 22 protsenti. Ehkki languse põhjuseid on teisigi, kahtlustavad maavalitsuse ühistranspordi spetsialistid, et osa piletirahast lihtsalt ei jõua kassasse.

Esmaspäeva õhtupoolikul ootasid maavalitsuse ühistranspordi kontrollid Automeni bussi number 51 Ruubli peatuses, mõneminutise sõidu kaugusel Abja-Paluojast. Nende suureks üllatuseks sõitis buss poolesaja meetri võrra peatusest mööda, ehkki kaks inimest pidanuks sirgel teel kaugelt näha olema.

Kontrollidel kulus ühissõidukile järele marssimiseks veidi aega ja kui nad sisse astusid, polnud ükski viiest Abja-Paluojalt sõitu alustanud inimesest piletita. Küll aga oli kolmel piletil müügiajaks märgitud 16.18, mis on täpselt graafikujärgne Ruublile saabumise aeg, ja ühel isegi 16.19. Kell 16.15, mil buss Abja-Paluojalt väljuma peaks, oli pileti saanud vaid üks sõitja.

Maavalitsuse ühistranspordi järelevalve spetsialist Maie Mumm toob välja veel ühe kaudse tõendi: kuigi kõik neli hilise kellaajaga piletit olid müüdud sõiduks Uue-Karistesse, läks kaks inimest maha mitu peatust varem. Seega olid nad pileti järgi otsustades ilmaasjata 34 senti rohkem maksnud.

Ehkki kõik kliendid seda eitasid, on Mumm eeltoodud asjaolude põhjal veendunud, et bussijuht ei andnud neljale sõitjale Abja-Paluojal üldse pileteid, vaid võttis ainult raha. Seetõttu ei pidanudki ta bussijuhtide seas hästi tuntud kontrollide juures kohe kinni.
«Tal oli vaja kiiresti neli piletit välja lüüa ja seepärast oli kõigil hiljem vormistatud piletitel sama lõpp-peatus,» selgitas Mumm.

Kas erand või reegel?

Kui järelevalve spetsialistide kahtlus tõele vastab, võinuks bussijuht ainuüksi eelkirjeldatud sõiduga 2.72 eurot (42.56 krooni) oma tasku panna. Eraldi võttes pole tegemist just suure summaga, kuid järjepidevalt tegutsedes võiks nii koguneda arvestatav lisateenistus.

Maavalitsusse ongi laekunud vihjeid, et mõnel liinil on pileti andmine pigem erand kui reegel. Ilmeka tõendi, et asjad pole korras, said ametnikud 25. veebruaril, kui jäneseid tabati järjest kahes bussis.

Automeni liinil number 67 oli paarkümmend last, kes piletit ostma ei pea, ning neli täiskasvanut. Viimati mainitutest polnud piletit ette näidata ühelgi. Aktsiaseltsi MTG liini 29A teenindanud bussis polnud sõiduõigust kahel inimesel umbes kahekümnest.
«Seda, et me kahest bussist järjest piletita sõitjaid avastame, tavaliselt ei juhtu,» tõdes Maie Mumm. «Info liigub juhtide vahel kiiresti ja mõnikord ütlevad nad lausa otse, et me teadsime küll, et te väljas olete.»

Mummi hämmastab kõige enam see, et sõitjad asuvad ebaausate juhtide poolele ja valetavad nende kaitseks.

«Piletit mitte nõudes saevad nad ju oksa, millel ise istuvad,» hoiatas Mumm. «Kui pileteid ametlikult ei müüda, siis paistab, nagu sõitjaid liinil ei olekski, ja see pannakse lõpuks kinni.»

Maavalitsuse arenguosakonna juhataja Tõnis Kortsu sõnul tundub, et mullu 1. juulil tööle hakanud uued vedajad pole piletitulu kogumisest väga huvitatud, sest nendega sõlmitud leping selleks ei motiveeri.

Nimelt sõltus varasemate vedajate teenistus otseselt sellest, kui palju neile piletitulu laekus. Õnnetuseks tegi toonane süsteem väga raskeks määratleda üheselt mõistetavad kriteeriumid, mille alusel liinidele vedajat valida, ja riigihanked takerdusid vaidlustesse.
Seetõttu hakati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel valima bussifirmasid selle põhjal, kes pakub kõige madalamat liinikilomeetri hinda.

Niinimetatud brutolepingu puhul garanteerib riik võitjale küsitud hinna ja see, kui palju piletimüügist koguneb, teda enam otseselt ei puuduta.

Lisaks sellele, et bussifirmadel pole enam oma kontrolle, panevad Kortsu vedajate motiveerituses kahtlema hiljuti linnaliinidel ilmsiks tulnud apsakad. Näiteks avastasid maavalitsuse spetsialistid veebruaris ühe päeva jooksul kaks linnas inimesi vedanud bussi, millel polnud kompostreid. Samuti on mitmel puhul selgunud, et kassaaparaadi aku on tühi ja piletimüük seetõttu võimatu.

Kõige suurema kukkumise ongi piletimüük läbi teinud linnas. Üheainsa aastaga on piletite müügist saadavat raha jäänud vähemaks 15 protsenti ja sõitjaid 38 protsenti.
«Mõnikord tundub, et inimesed komposteerivad talongi ainult siis, kui kontroll bussi tuleb,» nentis Maie Mumm.

Põhjuseid on terve rida

Ei tasu siiski arvata, et iga kord, kui maavalitsuse järelevalve spetsialistid reidile lähevad, tulevad nad tagasi väärteoprotokollide pakiga. Vastupidi — vähemalt väljaspool linna on enamasti kõik korras.  

MTG bussijuhtide ametiühingu liider August Maasing suhtus väga umbusklikult väitesse, et piletitulu kahanemise taga on ebaausad bussijuhid ja nendega kokku mängivad sõitjad.

«Eks igaüks tee oma tööd, aga mina ei ole sellest kuulnud,» lausus ta. «Pigem on sõitjate arv ja piletitulu vähenenud seetõttu, et õpilased ei pea enam maakonnaliinidel piletit ostma.»

Õpilaste sõidu kompenseerimise uut korda, mis käesoleval õppeaastal kehtima hakkas, toovad esile ka MTG juhatuse liige Margo Tomingas ja Automeni Viljandi haru juht Urmas Saaremets. Kui varem tuli õpilasel näiteks kodukülast Viljandisse trenni sõiduks pilet osta ja hiljem osa omavalitsusi kompenseeris selle, siis nüüd läheb valdade ja linnade toetusraha otse vedajatele ja lastel piisab sõiduõiguse tõendamiseks õpilaspileti näitamisest.

Piletimüüki mõjutavaid tegureid on teisigi: Viljandi vähendas mullu sõidusoodustuste hüvitamist ja see sundis osa inimesi vähem või muul moel liikuma; Viljandimaa rahvastik väheneb kiiremini kui teistes maakondades ja siin pole enam nii palju sõitjaid kui varem; liikumisvajadust pärsib suurenenud tööpuudus; suvise vedajate vahetusega kaasnes paras segadus, mistõttu ka osa piletitulu jäi saamata. Kui palju üks või teine põhjus tulusid täpselt kahandab, on aga raske öelda.

Tulud langesid juba eelmiste vedajate ajal

Vedajad ei taha tõeks tunnistada ka seda, nagu ei teeks nad piletitulu kättesaamiseks midagi. Suurelt jaolt just selleks, et vähendada sularahast tingitud kiusatusi, on nii MTG kui Automen võtnud kasutusele oma kaardimaksesüsteemid. Samuti näevad mõlema firma reeglid ette, et kui juht pileti andmata jätmiselt tabatakse, tehakse talle hoiatus vaid korra — järgmise rikkumise peale ootab ees vallandamine.

«See on osa töökultuurist ja -distsipliinist,» leidis Margo Tomingas. «Kui töötaja eksib ühes punktis, võib ta seda teha ka teises.»

Eelmainitud kompostrite puudumise ja vahepeal rivist väljas olnud kassaaparaadid võttis Tomingas küll omaks, kuid tema kinnitusel oli tegemist halbade juhuste kokkulangemise, mitte hoolimatusega. Nimelt ütles mitu linnaliinibussi külma tõttu üles ja neid pandi asendama tavaliselt maaliine sõitvad bussid, millel kompostreid polnud.

Et selliseid juhtumeid edaspidi vältida, on ettevõte elektroonilisi kompostreid juurde hankinud, samuti on soetatud viis reservkassaaparaati, et juhid laadimata seadmega liinile ei peaks minema.

Tomingas kinnitas, et piletitulu laekumine on igati firma huvides, sest kui ametlike andmete põhjal tühjana näiv liin kinni pannakse, kaotab ta osa teenistusest.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda tõdes, et piletitulu langust ainult brutolepingute kaela ajada ei saa, sest see algas juba eelmiste vedajate ajal. Samas tuleb ministeeriumi esindaja hinnangul piletita sõitmise vastu kindlasti võidelda, sest tegevusetus viiks liinide sulgemiseni.

Selleks et kontrolli tõhustamiseks lahendusi leida, kohtuvad maavalitsuse esindajad aprilli algul vedajatega.

ARVAMUS

Rasmus Ruuda,
majandusministeeriumi avalike suhete nõunik

Viljandimaal on tõepoolest piletitulu ja sõitjate arv viimase aasta jooksul oluliselt langenud. See on põhjustatud mitmest tegurist ning ilmselt on teatav mõju ka piletita sõitjate hulga kasvul ja möödunud aastal sõlmitud uuel avaliku liiniveo teenindamise brutolepingul. Samas ei ole piletita sõitjate arvu suurenemine ainus või tähtsaim põhjus.