Sakala lahingu paiga jäljed on saanud selgemaks

Kohalike elanike arvates on Risti kabel seotud põlise hiiekohaga ja Lembitu langemisega muistses vabadusvõitluses ristirüütlite vastu. Foto: Elmo Riig

Üle sajandi kestnud Madisepäeva ehk Sakala lahingu paiga otsingutele on nüüdseks kujunenud loogiline ja selge vastus. Lahinguvälja leidmiseks tuli analüüsida vägede lahingueelset liikumist ja selgus, et see oli seni arvatust suuresti erinev.

Ristisõdijad kulgesid Viljandi juurest Navesti poole mööda läänepoolset liikumissoont. Sama teed mööda tuli neile Navesti äärest vastu eestlaste koondmalev. Kui mõlemad väed oleksid jätkanud otse edasiliikumist, oleksid nad vastakuti jõudnud nüüdisaegse Kobruvere mail. Kuid nii ei juhtunud. 

Eesti koondmaleva lahinguplaan võis olla kavatsus tõmbuda sobivas kohas, Kobruvere juures, liikumissoonelt kõrvale, lasta ristisõdijad malevast mööda ja rünnata neid seejärel selja tagant. See oleks andnud suure sõjalise eelise. Selliseks manöövriks valitud paik oli looduslikult väga sobiv. Paari kilomeetri kaugusel suuremast liikumissoonest oli ka ootepaigaks sobiv koht. See oli nüüdse Vanamõisa väljadel, kuhu suuremalt liikumissoonelt viisid väiksemad teealged.