Trepikojas tulistanud mees mõisteti 14 aastaks vangi

Aasta tagasi Viljandis Valuoja puiesteel ühe kortermaja trepikojas kahel korral revolvrist tule avanud ning teist inimest surmavalt haavanud Rene Peterson mõisteti täna kohtus 14 aastaks vangi.

Ringkonnaprokurör Merike Tikk palus kohtuvaidluses 39-aastasele mehele liitkaristusena 15-aastast vangistust, aga kohus otsustas määrata üks aasta väiksema karistuse.

Rene Petersoni kaitsja Mati Senkel taotles seevastu oma kaitsealuse õigeksmõistmist, sest tema hinnangul ei olnud too tegusid toime pannes süüdiv.

Rene Peterson tunnistati süüdi tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, tapmiskatses ja mõrvas.

Tapja ründas verbaalselt kohtunikku

Kui Viljandi kohtumaja kohtunik asus aastataguses tapmises neljapäeval süüdi mõistetud Rene Petersonile kohtuotsuse sisu selgitama, võttis kohtupingist sõna ka süüdimõistetu, kes ründas kohtunikku sõnadega.

"Hea küll, jätke see jama järele!" teatas 39-aastane Peterson süüpingis istudes. Kohtunik Kadi Aavik pöördus seepeale vaigistamiseks süüaluse poole, öeldes: "Palun..."

Seepeale ärritus Peterson veelgi. "Mis palun? Mida sa palud, kuradi neiu," kostis üle kohtusaali. Seejärel äsja 14 aasta pikkuse vanglakaristuse saanud Peterson vaikis ning kohtuotsuse ettelugemine võis jätkuda.

Eelmise aasta 15. aprillil tulistas Valuoja puiestee kortermajas elav Rene Peterson esmalt läbi suletud korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse, kus viibisid naine ja väike laps, kes õnneks vigastada ei saanud. Hiljem tulistas süüdistatav trepikojas teise ja kolmanda korruse vahel viibivat meest ja naist. Üks kuul tabas 39-aastast meest selga ja ta suri saadud vigastusesse.

Varem oli Peterson käinud poes ning ostnud sealt ketaslõikuri ja lõikeketta, millega lõikas kodus lahti relvakapi ukse, et saada kätte oma ema elukaaslasele kuuluv relv Nagan.

Prokurör Merike Tikk kirjeldas 7. märtsi avaistungil, et Rene Petersoni esialgne plaan oli kasutada revolvrit selle omaniku, oma ema elukaaslase vastu, kellega tal olid olnud pikka aega pingelised suhted. Selleks sõitis ta taksoga ehituspoodi, ostis relvakapi lõhkumiseks ketaslõikuri ja neli lõikeketast, naasis korterisse, lõhkus kapi, laadis relva ning jäi kasuisa ootama. Et aga ülakorruse korterist kostsid hääled, mis end halvasti tundvat meest ärritasid, otsustas ta trepikojas korrus kõrgemale minna ning naaberkorteri ukse pihta tulistada. Hiljem, kui sündmuskohale saabus 39-aastane mees koos abikaasaga, avas Rene tule ka nende pihta.

Rene Peterson ennast avaistungil kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Kaitsja Mati Senkel täpsustas, et inimlikus plaanis tunnistab mees oma süüd, kuid kaitsja hinnangul ei olnud Peterson võimeline oma tegudest aru saama. Ta viitas, et Rene Peterson on viibinud 16 aasta jooksul palju kordi psühhiaatrilistes raviasutustes statsionaarsel ravil ning 16 aastat enne kuritegusid oli tal diagnoositud skisofreenia.

Sakala on kirjutanud, kuidas Rene Petersoni ema otsis enne traagilist sündmust korduvalt abi, et paigutada poega psühhiaatriahaiglasse ravile, aga seda ei peetud tema sõnul vajalikuks. Poja vaimset tervist jälgides oli ema aga veendunud, et Rene vajab pikaajalist statsionaarset ravi.

Mullu suvel tehtud kompleksekspertiisiakt ning tänavu veebruaris samade spetsialistide tehtud lisaekspertiis aga ei leia, et Rene Petersonil on või oleksid esinenud isiksusehäired, mis ei võimalda tal ümbritsevat tajuda ning teadlikult ja sihipäraselt käituda. Eksperthinnangute põhjal tuleb teo põhjusi otsida tõigast, et Peterson on aastate jooksul tarvitanud suurel hulgal ravimeid ning võtnud neid omaalgatuslikult ettenähtust rohkem, mistõttu on tal tekkinud rahustava toimeainega ravimitest sõltuvus. Samuti tuuakse analüüsis välja pikaajaalised halvad suhted oma kasuisaga. Enne tulistama hakkamist ei olnud Rene Peterson kolm päeva ravimeid võtnud.