KEVAD on viiruste aeg ja igaühele meist võib ootamatult kallale kippuda mõni tõbi.
Haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enesetunde halvenedes on soovitatav pöörduda perearsti poole, kes vajaduse korral väljastab haiguslehe. Aastas annavad Eesti arstid välja ligi 300 000 haiguslehte. Haigekassa statistika ütleb, et enim jagatakse neid seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis.
Samuti näitab statistika, et aastas kirjutatakse välja 100 000 hoolduslehte. Keskmiselt põetab vanem last üheksa päeva. Kui varem jäid haige lapsega koju valdavalt emad, siis nüüd on hakanud kasvama hoolduslehe võtnud isade arv.
HAIGUSLEHE saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja kelle tööandja on ravikindlustanud. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses. Alates 2009. aastast maksavad haigushüvitist nii tööandja kui haigekassa.
Oluline on teada, et kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Alates neljandast päevast annab tööandja seda 70 protsenti töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates üheksandast päevast. Selle määr on samuti 70 protsenti, kuid arvutamise aluseks on inimese töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Raseda haigestumise korral ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tõttu väljastatud haiguslehtede puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel teeb seda haigekassa alates teisest päevast — rasedale 70 protsendi määras ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul 100 protsendi ulatuses.
TEINE haigekassa makstav hüvitis puudutab haige hooldamist. Alla 12-aastase lapse põetamise korral antakse seda kuni 14 kalendripäeva, teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral aga kuni 7 kalendripäeva. Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise puhul, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on õigus hüvitisele kuni 10 päeva eest.
Nimetatud hüvitist maksab haigekassa hoolduslehe alusel esimesest päevast 80 protsendi määras. Seda arvutatakse nii nagu haigushüvitistki eelmise aasta keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatud tulult.
Hoolduslehe võib arst vajaduse korral väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise ajal, mitte hoolduslehe kestusel.
HAIGUS- või hooldusleht tuleb tööle naastes esitada oma tööandjale, kes peab selle seitsme päeva jooksul haigekassale edastama. Haigekassalt saab haigushüvitise kätte hiljemalt 30 päeva jooksul alates lehe sinna jõudmisest. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või 30 päeva jooksul alates lehe saamisest.