R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lastehoiud täidavad hüppelaua rolli

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Lastehoiud täidavad hüppelaua rolli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viljandi Jaani koguduse lastehoid, kus käib kümme 1,5–3-aastast põnni, sai läinud reedel kolmeaastaseks. Fotol on koos lastega üks kolmest kasvatajast Maria Priks.
Viljandi Jaani koguduse lastehoid, kus käib kümme 1,5–3-aastast põnni, sai läinud reedel kolmeaastaseks. Fotol on koos lastega üks kolmest kasvatajast Maria Priks. Foto: Marko Saarm

Kui Viljandi Jaani koguduse lastehoid oleks ise pisike põnn, ootaks teda ees mõnda munitsipaallasteaeda minek.

Nimelt käib eelmisel nädalal kolmeaastaseks saanud lasteasutuses kümme 1,5–3-aastast last, ehkki vastu võetakse kuni kuueaastasi poisse ja tüdrukuid.

Mirjam Tiitus
Mirjam Tiitus Foto: Elmo Riig

«On niimoodi välja kujunenud, et lastehoid on hüppelauaks suurde lasteaeda minekul,» ütles Jaani lastemaja arendusjuht Mirjam Tiitus (pildil). «Väikest last ei taheta alati kohe suurde kollektiivi panna. Lastehoid on hea võimalus harjutada teda rühmas teistega koos toimetama ja nendega arvestama. Kipub olema nii, et kui laps saab kolmeaastaseks, läheb ta lasteaeda edasi, sest ta on selleks sammuks valmis.»

Teistel samamoodi

Lisaks Pikal tänaval Jaani kiriku kõrval asuvale lastemajale on Viljandis veel kaks eralastehoidu, kus rühmad on väiksed ning keskkond seetõttu hariliku lasteaia omaga võrreldes kodusem. Need on Kevade tänaval tegutsev Rõõmupall, mis pidas mullu sügisel viiendat sünnipäeva, ning tänavu kümnendat tegevusaastat tähistav Kukeräädsik, mis asub teist aastat Valuoja puiesteel Hilda villa esimesel korrusel. Esimeses neist käib nagu Jaani lastemajas kümme, teises aga 15 poissi ja tüdrukut, kelle vanus jääb poolteise ja kolme eluaasta vahele.

«Viie aasta jooksul on meil paaril korral olnud ka nelja- või viieaastaseid lapsi, aga need on olnud tõesti erandlikud korrad,» rääkis Rõõmupalli pidava osaühingu 17 Kevadet juhatuse liige Jaanus Vagel.

Kukeräädsiku juhataja Irina Kalso selgitas, et lastehoidude rühmad on just pisikeste laste järgi kujundatud, aga  arengut toetavad tingimused on võimalik luua ka suurematele lastele. Selle poole ongi pikima ajaloo ja suurima teenuste paletiga Viljandi lastehoid teel.

«Esimesel kuuel või seitsmel aastal oli meie missioon valmistada laps lasteaeda minekuks ette, aga seejärel kogemused suurenesid ja tekkis soov, et lapsed saaksid kuni koolini meil olla. Sealt tuli plaan alustada 2018. aastal eelkooliga,» rääkis Kalso, kuid lisas, et juba järgmisel aastal eelkooliga alustamine ei ole praegu veel siiski kindel ning see oleneb mitmest asjaolust.

Tahtjaid on

Kõigis kolmes eralastehoius on praegu kõik kohad täis ning väike järjekordki ukse taga. Ning kuigi vahel on olnud aegu, kui kohti on üle, leitakse üksmeelselt, et eralastehoide Viljandis vajatakse.

«Valdavalt on olnud kõik või enamik kohti täis. Sealjuures ei ole me kunagi olnud ainuke eralastehoid,» rääkis Jaanus Vagel. «Kui pakkujaid on, aga kohad on enamasti täis, siis järelikult nõudlust on.»

Sealjuures peavad lapsevanemad arvestama, et tavalasteaiaga võrreldes on eralastehoid kallim. Viljandi linn maksab iga lapse pealt ühes kuus küll 180 eurot, ent Jaani lastemajas tähendab see vanemale 70, Rõõmupallis 90 ja Kukeräädsikus 145 euro suurust omaosa.

Äsja kolmeaastaseks saanud Jaani lastemaja eristub teistest selle poolest, et lähtub kristlikest põhimõtetest, nagu headus ja ausus. Igapäevaseid usutoiminguid seal ei tehta, küll aga alustatakse iga teisipäeva kirikus käimisega. Seal süüdatakse koos hoidjatega küünal, helistatakse kella või tutvutakse millegi muu kiriku juurde kuuluvaga, mis lastes huvi äratab.

«Me oleme muidugi lapsevanematele selgitanud, et see on kristlikel väärtustel põhinev ettevõtmine ja peame muu hulgas loomulikuks koostööd kogudusega,» rääkis Mirjam Tiitus, kelle sõnul on isegi kirikus mittekäivad lapsevanemad seni seost kirikuga pigem boonuseks pidanud. Koguduse lapsehoidu peetakse usaldusväärseks ja jagatakse neid põhimõtteid, mis meiegi oma töö aluseks oleme võtnud.

Märksõnad
Tagasi üles