Kas mulgid on tõesti lollid?

Nimetus «mulk» sai eestlaste seas tuntuks 1870. aastate algul tänu Lydia Koidula näidendile «Säärane Mulk ehk sada vakka tangusoola». Pildil olev klassikalist Mulgi atribuutikat kasutav mehekuju tervitas paari aasta eest Mulgi konverentsil osalejaid Mustlas. Foto: Elmo Riig

​Tublisti üle sajandi õhus olnud küsimus, kas Mulgimaa nimi tuleb lätikeelsest sõnast «muļķis» ehk tõlkes «rumal, lollpea», on kuidagi põhjendatud, sai nüüd värske vastuse.

Geograaf Taavi Pae ja ajaloolane Kersti Lust võtsid käsile selleteemalise uurimuse. Nad tutvustasid oma töö vilju eile Tartus rahvusarhiivi peahoones loengul «Mulkide nime saamisloost ehk Kas mulgid on tõesti lollid?».

Keeleteadus sai saatuslikuks

Taavi Pae ja Kersti Lust jõudsid järeldusele, et kõlaline sarnasus läti sõnaga «muļķis» on küll ilmne ja pärinemine sellest on kahtlemata põnev mõte, kuid seni etnonüümi läti päritolu kohta veenvaid tõendeid siiski pole. Keeleteadlased pole suutnud näidata, kuidas see nimetus ühest keelest teise kandus ja kuidas üleaedsed selle omaks võtsid. Selget ühendusteed läti keelega ei ole osanud keegi pakkuda.

Ilukirjandust, ajakirjanduslikku poleemikat, mälestusi, asustusloolisi ja rändega seotud allikaid omavahel põimides leiti, et mulkide nimi ei pärine lätlastelt, vaid hoopis tartlastelt ning see levis talude päriseksostmisega. «Akadeemilistes ringkondades on teemaga varem tegelnud keeleteadlased ja see on saanud saatuslikuks,» selgitas Lust. «Olnuks rahvaluuleteadlased või ajaloolased rohkem asja kallal, võinuks ka teisiti minna. Ajaloolane Hendrik Sepp uuris Eesti Vabariigi ajal tõhusalt küll Mulgimaa sotsiaalmajanduslikku käekäiku XIX sajandil, kuid mitte kuigi tulemuslikult mulkide ja Mulgimaa nime saamislugu.»

Uurimuse idee autor on Taavi Pae, kes on palju tegelnud kohanimede, aga ka etnonüümidega. Pae pakkus ühisartikli idee välja Kersti Lustile, kes oli 2014. aastal kirjutanud ajakirjas Tuna loo mulkide osturändest Lõuna-Eestis. Pae leitud niidiotsaks olid Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja ja pikaaegse esimehe, Holstrest pärit ning Tartu- ja Võrumaal tegutsenud Märt Miti mälestused. Aastail 1833–1912 elanud Mitt kirjutab, et esimesed mulgid ehk Viljandimaalt Tartumaale tulnud taluostjad olid Mulgi talust ja mulkide nimetus on talude päriseksmüümisega ühevanune.

«Mulgi talust tulijate nimi muutus Mulgimaalt pärit sisserändajate üldnimetuseks ja nagu Mitt kirjutab, kui keegi Viljandimaa inimene jälle kohaostmise pärast Tartumaal ümber käis, öeldi talle, et ta on «Mulgi maalt»,» rääkis Lust. «Teine teooria, mis otsib seoseid läti keelega, tekkis hoopis hiljem.»

Lust märkis, et Mulgi lisa- ja hiljem talunimi polnud paljudes Eesti paikades võõrlaen ning peale eesti-läti keelekontakti ala oli see levinud mitmel pool. Samuti ei ole perekonnanimi Mulk või Mulgi seotud mulkidega, sest seda nime pandi pärisorjusest vabastamise järel kümnes mõisas üle Eesti, neist kaheksal juhul Põhja-Eestis.

Riskijulgus tegi kadedaks

Et nimetus «mulk» ilmub eesti kirjakeelde 1860. ja 1870. aastatel viljandimaalaste talude ostu Tartumaal käsitlevates kirjatükkides ning mulk on see, kes ostab ära tartlase talu, võib väita, et mulkide sisseränne ja nimesaamine olid omavahel tihedalt seotud. Ka etniline folkloor kinnitab mulgi nimetuse kasutamist sissetungivate viljandimaalaste kohta. 

Taavi Pae rääkis, et nimetuse küsimust ajendas põhjalikumalt läbi uurima kaks asjaolu. Üks neist oli praeguse haldusreformi käigus kõlanud mõte, et Lõuna-Viljandimaale loodavale vallale ei sobi nimeks Mulgi, mis läti keeles viitab tähendusele «loll», ning teine meie viimati ilmunud keelekogud – Eesti etümoloogia sõnaraamat ja Eesti kohanimeraamat, kus on kinnistunud arusaam, et mulgi nimetus ja Mulgimaa nimi tulevad lätikeelsest sõnast «muļķis».

«Seda teadmist on võimendanud massimeedia. Mainida võiks ka dokumentaalfilmi «Toomas mulkide maalt»,» rääkis Lust. «Me jõudsime järeldusele, et mulkide ettevõtlikkuse ning edu peale kadedad ja ärritunud tartumaalased sõimasid Viljandimaalt tulnud taluostjaid mulkideks. Praegu on mulk ilmselt aunimi. Ka XIX sajandi lõpul oli see ühtedele sõimu-, teistele aunimetus. Mulkide eneseuhkus kasvas jõudsalt Eesti Vabariigi päevil, eriti 1930. aastatel.»

Kuidas on aga uurimuse autoritel endal mulgi verega? Selgub, et Kersti Lusti vanavanaisa ongi ehtne mulk selle sõna algses tähenduses: tuli Mulgimaalt ja ostis Tartumaal Orava talu. Taavi Pae juured ulatuvad Saardesse, vahepeal on tema esivanemad ka Hallistes ära käinud.