(Viljandi abilinnapeale Janika Kivistikule adresseeritud pöördumine, mille logopeedid läkitasid linnavalitsusele 10. märtsil.)
Miks logopeedid linna plaani halvaks peavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ON VÄGA KAHETSUSVÄÄRNE, et Viljandi päevakeskuse põhimääruse muutmise eelnõu koostajad ei kaasanud nõustamiskeskuse loomise aruteludesse tegevlogopeede. Erispetsialistidelt eeldatakse oma töös koordineerimise, koostöö ja võrgustikutöö oskusi. Arvame, et sama oodatud on see ka linnavalitsuselt. Logopeedid said siit teadmise, et nende panust tugisüsteemide töö korraldamises alahinnatakse ning nende tööd ei väärtustata.
Võime kinnitada, et töö erivajadusega lapsega ei ole töö mugavustsoonis. See on vaimne, pingeline, vastutusrikas töö, millega kaasnevad sageli väsimus ja läbipõlemisoht. Noortele on see eriala väheatraktiivne ning vähetasustatud, seetõttu on logopeedide puudus väga suur. Usume, et teeme oma tööd hästi ja südamega.
ET LOGOPEEDIDEL on linnavalitsusega koostöö puudunud, on meil olemasoleva info põhjal alust arvata, et lubatud teenuse kättesaadavus tahetakse tagada, suurendades töökoormust olemasolevatel spetsialistidel, kes juba töötavad täiskohaga.
Seaduses on ette nähtud, et täiskohaga töötav logopeed teenindab aiarühmades kuni 30 kõneravi vajavat last ja tasandusrühmas 12 last. Logopeedi tööaeg on 35 tundi nädalas ning umbes pool tööpäevast kulub kontakttundidele, ülejäänud aeg paberitööks, tehtu analüüsiks ja tegevuste ettevalmistamiseks. Lastega teeb logopeed tööd 20–24 kontakttundi nädalas, nii nagu kooliõpetajagi. See võiks olla fikseeritud ka töölepingus.
LOGOPEEDIDE KOONDAMINE ühte keskusesse ja jagamine siis eri lasteasutuste vahel ei paranda kindlasti teenuse kvaliteeti, pigem laguneb seni toimiv süsteem. Spetsialistide töö on sellisel juhul killustatum, ajakulu suurem, tekivad probleemid vahenditega ja nii edasi. Sellega luuakse pigem kuvand, et teenuse pakkumine on tagatud, samas kui teenust pakkuvate spetsialistide isikkoosseis ei suurene.
Seega ei saa rõhutada, et laste olukord paraneb. Tegelikult ei saa rohkem lapsi esimese astme kõneraviteenust, sest logopeedide arv jääb samaks.
Olukorda saab parandada vaid puuduvate spetsialistide töölevõtmisega, mille poole liiguvad teised omavalitsused. Ka haridusministeerium on selle prioriteediks tõstnud ning lubanud eraldada raha, et tagada igasse haridusasutusse tugispetsialistid.
Nõustamiskeskused on samuti teretulnud ja vajalikud, kuid neil on oma roll õppeasutustevälises tugiteenuste osutamises. Kindlasti on oma töötajatest hooliv linnavalitsus huvitatud ka sellest, et nende spetsialistid oleksid hea vaimse tervise juures ja võimalikult rahul oma töötingimustega, sest pakutav palk ei ole praeguses olukorras motivaatoriks.
PLAAN VIIA haridusasutustes töötavad spetsialistid sotsiaalameti haldusalasse jääb meile arusaamatuks. Praktiliselt töötab logopeed lasteaias või koolis, aga juriidiliselt on tööleping sotsiaalteenuseid pakkuva päevakeskusega. Sellega kaotab reaalselt haridusasutuses töötav logopeed õiguse pikendatud põhipuhkusele ja lühendatud täistööajale, sest need õigused ei kaasne logopeedi ametinimetuse, antud kutse või omandatud kvalifikatsiooniga, vaid vabariigi valitsuse määrustes nimetatud teatud liiki asutustes, see tähendab koolis või muus lasteasutuses töötamisega. Ka ITIC-pangakaardi omajalt nõuab pank garantiikirja haridusasutuses töötamise kohta. Teadaolevalt töötavad kõikide teiste omavalitsuste nõustamiskeskused siiski haridusameti juhtimise all.
Küsimusi ja kommentaare, mida kirjas ei jõua lahata, on meil põhimääruse kohta veel palju (näiteks puudulik varane märkamine, lasteaialaste tugiteenuste kättesaadavus, koostöövõrgustikud, logopeedi töökoha põhifunktsiooni sõnastamine, ametijuhend, teiste keskuste praktika ja muu sää-
rane).
Praeguses olukorras, kus kõneraviteenus on väga nõutud ja teenuse pakkujaid vähe, loodame, et linn suudab oma väheseid järelejäänud erispetsialiste motiveerida. Tunneme ennast survestatuna, sest näeme, et Viljandi linnas võetakse kavandatava määrusega logopeedidelt ära võimalus väljaspool loodavat nõustamiskeskust haridusasutustes oma erialal töötada.
TEEME ETTEPANEKU mitte võtta ära praegu lasteaedade ja koolide juures täiskohaga töötavaid logopeede, vaid luua uue keskuse juurde logopeedi töökoht, millel töötaja teenindab neid lasteaedu, kus ei ole täiskohaga logopeedi vaja. Tema poole võivad siis pöörduda ka linna lapsevanemad, kelle laps vajab logopeedilist teenust. Samasugune perekeskus on loodud Tartus.
Rõhutame ka seda, et Eestis ei ole ühtegi sellist keskust, mis koondaks kõik omavalitsuse lasteaedade ja koolide logopeedid. Soovime, et loodav tugipersonali koondav keskus ei hõlmaks lasteaedu ja koole teenindavate logopeedide töökohti.