Kas mulgid on tõesti lollid? (2)

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetus «mulk» sai eestlaste seas tuntuks 1870. aastate algul tänu Lydia Koidula näidendile «Säärane Mulk ehk sada vakka tangusoola». Pildil olev klassikalist Mulgi atribuutikat kasutav mehekuju tervitas paari aasta eest Mulgi konverentsil osalejaid Mustlas.
Nimetus «mulk» sai eestlaste seas tuntuks 1870. aastate algul tänu Lydia Koidula näidendile «Säärane Mulk ehk sada vakka tangusoola». Pildil olev klassikalist Mulgi atribuutikat kasutav mehekuju tervitas paari aasta eest Mulgi konverentsil osalejaid Mustlas. Foto: Elmo Riig

​Tublisti üle sajandi õhus olnud küsimus, kas Mulgimaa nimi tuleb lätikeelsest sõnast «muļķis» ehk tõlkes «rumal, lollpea», on kuidagi põhjendatud, sai nüüd värske vastuse.

Geograaf Taavi Pae ja ajaloolane Kersti Lust võtsid käsile selleteemalise uurimuse. Nad tutvustasid oma töö vilju eile Tartus rahvusarhiivi peahoones loengul «Mulkide nime saamisloost ehk Kas mulgid on tõesti lollid?».

Keeleteadus sai saatuslikuks

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles