KOMMENTAAR. Mis võib juhtuda võltskauba ostjaga?

Kristina Tammaru Foto: Tarbijakaitseamet

On laialt teada, et internetist disainertoodete järeletehtud odavaid koopiaid ehk võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitse reeglitega. Paraku sageli ei teata, et ka võltsitud toote tellijat võib karistada, sealhulgas isegi kriminaalkorras.

Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on kohaliku seadusega ettenähtud sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70–350 eurot. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 euro suuruse trahviga. Iirimaa seadused võimaldavad teatud olukordades trahvi kõrval rakendada vangistust.

Lisaks lubavad mõne liikmesriigi seadused tarbijalt sisse nõuda teatud protsendi võltskauba maksumusest või tuleb tarbijal kanda toote hävitamisega seotud kulud. On liikmesriike, kus tarbija heauskne käitumine ja oskamatus võltskaupa ära tunda ei vabasta teda vastutusele võtmisest.