Viiratsi valla viies külas voolab varsti parem vesi

Viiratsi Veevärgi juhataja Kaido Pitkäärti sõnul läheb Viiratsi alevikus kõige suuremaks kaevamiseks Sakala tänaval. Pärast tööde lõppu kavatseb vald seal kapitaalremondi teha. Paljudesse kohtadesse lahtisi kraave aga ei tulegi ja torud paigaldatakse kinnisel meetodil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Õige pea, kui lumi on ära sulanud, algavad Viiratsi vallas ulatuslikud torutööd. Korda tehakse omavalitsuse viie suurema küla veevärk ja kanalisatsioon.

Viiratsi, Vana-Võidu, Valma, Uusna ja Tänassilma külas rekonstrueeritakse ligikaudu kaks kilomeetrit kanalisatsiooni- ja 6,5 kilomeetrit joogiveetorustikku, kolm reoveepuhastit, kolm joogiveetöötlusjaama ning reoveepumpla. Lisaks ehitatakse kilomeetri jagu täiesti uut vee- ja sama palju kanalisatsioonitorustikku, kaks reoveepumplat ning kolm puurkaevu.

Halvast veest lahti

Osaühingu Viiratsi Veevärk juhataja Kaido Pitkäärti jutu järgi on uuendused eriti tähtsad Uusna, Tänassilma ja Valma keskasula elanikele, sest nende joogivees leidub praegu liiga palju rauda ja fluoriidi.

«Veetöötlusjaamade rajamisega saame tülikatest ainetest joogivees lahti,» rõõmustas Pitkäärt. «Lisaks paraneb Uusna, Tänassilma ja Valma küla reoveepuhasti rekonstrueerimise järel Tänassilma jõe ja Võrtsjärve olukord.»

Viiratsis ja Vana-Võidus piirdutakse enamasti torustikuvahetusega. Selle käigus saavad Viiratsi elanikud viimaks vabaks asbesti sisaldavatest tsementtorudest, mille kaudu on osa joogivett nõukogude ajast kohale voolanud.

Tegutsetakse pinna all

Projekti 1,65 miljoni eurosest maksumusest 85 protsenti katab Euroopa ühtekuuluvusfond ja ülejäänu Viiratsi vald.

Kaido Pitkäärti ütlemist mööda tuli osast algul plaanis olnud töödest loobuda, sest kriisi tõttu vähenenud omafinantseeringuvõime seadis soovidele karmid piirid. Hädavajalikud asjad on Pitkäärti sõnul võimalik siiski ka praegu ära teha.

Finantseerimistingimused kohustavad ehitajat töid lõpetama 2012. aasta 30. detsembriks, kuid peatöövõtja Merko Infra projektijuht Leo Rahu lubas, et kõik saab valmis juba pool aastat varem ehk tuleva aasta suvel.

Kaido Pitkäärti kirjelduse kohaselt ei pea tarbijad pikki veekatkestusi kannatama, sest uued torustikud ehitatakse valmis enne, kui vanade ühendused katkestatakse. Kui ümberlülitamise ajal osutub vajalikuks torud päevaks või paariks kinni panna, tuuakse vesi tsisternidega kohale.

«Ehitaja peab tagama, et inimesed saavad vett ja kanalisatsioon toimib,» lausus Viiratsi Veevärgi juhataja.

Suure osa torustikest rajab Merko Infra kinnisel meetodil. See tähendab, et kraavide kaevamise asemel puuritakse läbi pinnase augud, kuhu torud puuri järel sisse tõmmatakse. Seega saab juurdepääsuteid ja tänavaid ehituse ajal kasutada ning inimesed ei pea vihmase ilmaga poris müttama.

Viiratsi valla veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projekteerib Sweco Projekt.

TOETUSED

Peale Viiratsi valla sai veemajanduse taristu arendamise meetmest toetust neli Viljandimaa omavalitsust.
• Kolga-Jaani, Põltsamaa ja Pajusi valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist toetati 4 769 783 euroga.
• Suure-Jaani valla veemajandusprojekt sai 3 952 483 eurot.
• Pärsti valla Ramsi aleviku ja Päri küla veemajandusprojekti toetati 1 225 155 euroga.
• Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projektile anti 2 006 123 eurot.
Allikas: keskkonnainvesteeringute keskus