Logopeed ei mõista muudatusest saadavat kasu

Iga värviline mapp Jakobsoni kooli logopeedi Riina Haugase laual tähistab ühte õpilast ja neid mappe on 80. Iga laps peaks nädalas saama kaks tundi, aga et abivajajaid on nii palju, peavad mõned lapsed leppima ühe tunniga. Foto: Marko Saarm

40 aastat eripedagoogina ja neist viimased kolm Jakobsoni koolis logopeedina töötanud Riina Haugas ei mõista, miks peaksid logopeedid kolima koolist päevakeskusesse, sest igal linna kooli logopeedil on tööd rohkem, kui teha jõuaks.

Jakobsoni koolis on 80 last, kes logopeedilist õpet vajavad. Nad on jaotatud kuue kaupa rühmadesse ning enamik neist saab nädalas kaks tundi, mõnele jätkub vaid üks tund. Riina Haugas tunnistas, et ei mõista, miks on vaja viia logopeedid nagu psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogidki koolist välja. «Logopeed ei ole nõustaja, vaid pedagoogilise töö tegija. Ta on tunniandja,» selgitas Haugas. Logopeed suhtleb tema sõnul koolis õpetajatega, tugispetsialistidega, osaleb töökoosolekutel, elab koolielu rütmis ja näeb õpilasi terviklikus süsteemis.

«Siin on meil tõenäoliselt maailmavaateline erinevus,» leidis Viljandi koolide ja lasteaedade tugiteenuste ühe mütsi alla viimisega tegelev abilinnapea Janika Kivistik. Tema hinnangul peaks logopeed tegelema rohkem just nõustamisega.