Kui veed kevadel voolama ja linnud laulma hakkavad, on põllumehed juba hoolega ettevalmistusi teinud — esimesed seemned on mullas ja kui parasjagu külvama ei pea, käivad nad veel viimaseid kordi metsas järgmiseks talveks küttepuid varumas.
Põllumehed toimetavad metsas ja keldris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Viira on köögivilju kasvatanud ja töödelnud tosinkond aastat. Tema põhiline elatusallikas on kümme tuhat hiliskevadel istutatavat kapsataime, mille heaks ta juba praegu ettevalmistusi teeb ning mis hiljem põhiliselt hapendatuna poe- ja turulettidele rändavad.
«Eks meil käigi elu siin sellises rütmis, et suvel kasvatad, sügisel koristad ja talvel töötled ning kevadel hakkad jälle uue hooga peale,» rääkis Viira.
Esimesed seemned on juba mullas
Sel nädalavahetusel külvas Indrek Viira esimesed tänavused seemned. Kahe kuu pärast loodab ta praegu kodus aknalaual seisvast külvikastist istutusrestidega kanda kasvuhoonesse paarsada tomatitaime. Enne tuleb need muidugi külvikastist välja võtta ja pikeerida ehk ükshaaval pisikese mullapalliga selleks ettenähtud resti sättida.
Siis võivad tomatitaimed kasvuhoones jõudu koguda ja suve hakul istutatakse need taas ümber — seekord kasvuhoone mulda, kus need hakkavad lõpuks vilja kandma.
Õige pea tuleb külvata ka Viira põhiline köögivili kapsas. Seda teeb ta tavaliselt aprilli keskel, aga külvikastide muld on vaja ette valmistada — soojendada ja niisutada — juba praegu. Kui tomat tahab restides kasvada kaheksa nädalat, siis kapsas saab hakkama vaid neljaga. Nii algab suurem istutustöö Viira kapsapõldudel mai keskel. Taimi, mis siis ükshaaval korrapärastes rivides hektarisuurusele maalapile istutatakse, pole aga vähe.
«Ma kasvatan ette ja panen maha 10 000 kapsataime. See on selline kogus, et kui saaki saab, siis ikka piisavalt. Rohkem pole meil kuskil hoidagi, nii et see on täiesti paras kogus. Seda suudame töödelda ja müüa,» lausus Viira.
Seemned ostab põllumees siiski poest. Need on Hollandi päritolu ja neljast eri sordist. Tema valikus on kapsasort varajaseks hapendamiseks, hapenduskapsas, hapenduskapsa ja säilituskapsa vahepealne sort ning säilituskapsas.
Külvata kurk ja koorida kartul
Indrek Viira põhiline kaubaartikkel on küll hapendatud kapsas, aga purki paneb ta ka kurki, mille kasvatamiseks on tal neli kasvuhoonet. Need kõik pole küll alati kurgitaimede päralt, sest kurk nõuab mullavaheldust. Nii kasvatabki Viira kahes kasvumajas kurke ja kahes tomateid ning tõstab neid igal aastal ümber.
«Tomat on meil hooajakaup ja me müüme seda, kui kuhugi müüa annab, aga see ei ole põhikultuur. Tegelikult kasvatamegi tomatit sellepärast, et kurki ei saa kogu aeg ühes kasvuhoones hoida,» rääkis Viira.
Kurki hakkab ta külvikastidesse seadma kõige hiljem. Et kurk on väga külmakartlik, asub Viira sellega tegelema alles siis, kui istutusrestidesse pandud kapsataimed on kasvamisega juba poole peal. Kasvuhoonesse viiakse kurk mai lõpul või juuni algul ning enne istutamist tahab see kuu aega kosuda.
Suurte kapsapõldude ja arvukate kasvuhoonete kõrval võib Viira majapidamises märgata ka kartulivagusid. Kartuleid müüb ta aasta ringi ning neid saab nii töötlemata kui juba kooritud kujul, kusjuures koorimistöö tehakse ära käsitsi.
«Ega see nüüd nii hirmus olegi. Kogused ei ole tavaliselt nii suured, et me koorida ei jõuaks,» sõnas Viira.
Talvelgi jagub tegemist
Just tüüpilised töötlemistööd nagu kartulite koorimine ja kapsa hapendamine hoiavad Indrek Viira tegevuses ka talvel, mil põllul midagi teha ei ole. Töö tehakse suures osas ära kolmekesi ning abikäed võetakse appi vaid sügise hakul, kui ootab ees suurem saagikoristus ning korraga nõuavad üles võtmist nii kapsas, kartul, tomat, kurk, porgand kui peet.
Talvekuudel on tempo küll pisut rahulikum, aga tööd on siiski küllalt. 10 000 kapsapeast saab just sügisel või talvel hapukapsas, mis Viira nime all poelettidele jõuab. Riivivad ja hapendavad nad selgi puhul vaid kolmekesi, kuid õnneks irdub Viira vanadest hapendamistavadest ja võtab appi elektrilise riivi.
«Käsitsi seda tööd ära teha ei jõua. Eks sa võta korraga ette 300 kilo kapsast ja riivi käsitsi peeneks. 50 või 100 kilo teed veel ära, aga kui on suurem kogus, tuleb masin appi võtta,» rääkis Viira. Tema isa, kes põllumajanduse ja köögiviljakasvatusega omal ajal algust tegi, töötles kapsast muidugi käsitsi, aga Viira sõnul on kogused nüüd toonasest tunduvalt suuremad.
Kui Viirad parasjagu midagi ei koori, riivi või hapenda, on Indrek Viira mõne kaaslasega õues, et enda ja naabri metsatukas sanitaarraiet teha. «Mul nii palju metsa ei ole, et saaksin igal aastal pool hektarit või hektari lagedaks teha, nii et võtan maha ainult need puud, mis seda tõesti vajavad,» lausus ta mõtlikult. Üksi ta metsas ei käi. Esiteks on see töö hõlpsam, kui keegi kaasa aitab, ja teiseks on siis abi võtta, kui midagi juhtuma peaks.
Praegugi veedab ta suure osa ajast just metsas, et kahe majapidamise jaoks veel enne kevade saabumist võimalikult palju puid ära teha. Kui veed jooksma hakkavad ja maapind pehmeks läheb, pole tal enam metsa asja. Mahla ajavat puud ju ei langeta ja lisaks on sel ajal palju istutamist.
Kulutused juba tehtud
Esimesed suured kulutused on Indrek Viira tänavuse saagi nimel juba teinud. Jutt ei käi ainult seemnetest. Et tema majapidamine pole maheettevõte, kulub kopsakas summa taimekaitsevahenditele, mis tuleb aegsasti välja osta. Ainuüksi kapsale läheb neid neli — esiteks umbrohutõrjepreparaat ja siis mitmesugused putukamürgid.
«Kapsataimele võib juba enne istutamist pisut mürki panna, kui kasvuhoonesse maakirp sisse tuleb. Istutusveega saab veel ja siis igal neljandal või isegi kolmandal nädalal. See oleneb sellest, kas on midagi peale tulnud või mitte,» selgitas Viira, miks preparaate nõnda palju peab olema. Lisaks tohib kapsast ühe preparaadiga pritsida vaid kaks korda. Siis tekib taimel resistentsus ja tuleb mürki vahetada.
Ka kartulimardika ja lehemädaniku tõrjumiseks kasutab Viira mitmesuguseid aineid, mis on juba nüüd valmis pandud. Suurtel põldudel tema sõnul lihtsalt ei jõua neid kartulimaiaid mardikaid korjata. Eelmisel aastal ta lehemädanikku pestitsiidiga ei tõrjunud, kuid seda vaid seetõttu, et polnud raha. Õnneks oli suvi kuiv ja mädanikku väga ei tekkinud.
Eraldi umbrohutõrjepreparaadid peavad olema ka peedile ja porgandile, kuigi üldjoontes taluvad need kultuurid kapsaga samu aineid.
Seda, et tal poleks midagi teha, pole Indrek Viiral viimased 15 aastat ette tulnud. Kevadel valmistub ta suveks, külvab ja istutab ning valmistab kasvupindu kultuuride jaoks ette. Suvel kannab ta hoolt selle eest, mis kevadel maha pandud, ning sügisel kulub enamik aega saagikoristuseks, esmaseks töötlemiseks ja hoiustamiseks.
Talvel tegeleb tootmise, töötlemise ja müügiga ning hoolitseb selle eest, et kevadel saaks taas uue hooga külvama hakata.
Küsimusele, miks ta seda tööd teeb, kui see nii aega- ja vaevanõudev on, vastab Indrek Viira kiiresti: «Kui ei meeldiks, ega siis ei teeks ka.» Seda aga, kuidas ta nii kaua puhkuseta vastu on pidanud, ei tea ta täpselt isegi.
SORDID
Indrek Viira kasvatab põhiliselt välismaise päritoluga sorte.
• Kapsasordid «Rinda», «Atria», «Antcoma» ja «Lennox» on pärit Hollandist.
• Kartulid «Maret» ja «Piret» on eestimaised, aga «Laura» ja «Princess» pärinevad Saksamaalt.
Allikas: Indrek Viira