Noorte meediamälumängul «Meediamull» näitas tänavu meistriklassi Viljandi maagümnaasium, kes noppis parima tulemuse kõikides voorudes ja vormistas üldvõidu.
Parimad meediamälumängurid õpivad maagümnaasiumis
21. märts 2011, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võidu tõi meile hea meeskonnatöö!» kinnitasid Viljandi maagümnaasiumi kümnenda klassi noored ühest suust.
Teises voorus oli end teisele kohale upitanud Suure-Jaani gümnaasium, ent finaalis pidi ta tunnistama Jakobsoni kooli paremust ja langes kolmandaks. Neljas oli Tarvastu, viies Abja ja kuues Paalalinna gümnaasium.
«Meediamull» sai alguse jaanuaris, mil ajusid ragistasid kaheteistkümnendad klassid. Teises voorus olid vastamisi üheteistkümnendad ning mälumängule panid punkti kümnendad klassid.
Küsimused ja ülesanded oli ette valmistanud pärimusmuusika keskuse avalike suhete juht Rannar Raba. Viljandimaa noortekeskuse ja kultuurimaja poolt aitas võistlust korraldada projektijuht Karita Tilk.
Rannar Raba selgitas, et on küsimusi koostades järginud traditsioonilise mälumängu vormi, sest sellega puutuvad tänapäeva kooliõpilased kokku üsna harva. Küsimusi oli päevakajalistel teemadel nii kodumaakonnast kui välismaalt. Võrdselt hästi olid õpilased kursis sellega, millises Jaapani linnas juhtus tuumakatastroof, mida tähendab «Objekt 2011» ning mis uudis oli kolmapäevase «Sakala» esiküljel.
Samuti said noored näidata, kui hiilgavad on nende ajakirjandusloo teadmised, ning pakkuda õigeid vastuseid, kes oli «Perno Postimehe» esimene toimetaja ning mis asutus kontrollis nõukogude ajal ajakirjandusväljaandeid.
«Ma oleks vist pidanud raskemad küsimused tegema,» nentis Rannar Raba rõõmsalt, kui koolid järjest maksimumpunkte väärivaid vastuseid andsid.
Noorte silmaringi suurust uuriti taibuvoorudes, kus piltidelt tuli ära tunda olulisi ja tuntuid hooneid ning eesti näitlejaid. Üllatuslikult laekus vaid üks õige vastus: maagümnaasiumi õpilane Toomas Koitmäe tundis ära Guido Kanguri.
«Guido kirjutatakse G-ga,» täpsustas noormees, kui ekraanile oli õige vastus kuvatud. Terasuse eest lisapunkti ta ei saanud, kuid kiita küll.
Koduse ülesandena pidid noored kokku panema paari minuti pikkuse teleuudise vabalt valitud teemal. Ette oli nähtud, et uudislõik peab heitma valgust mõnele teemale või probleemile, mis puudutab kooli või kodukohta.
Palju kiidusõnu ja viis punkti noppis Tarvastu meeskond, kes näitas oma kooli noort edukat rallisõitjat. Suure-Jaani kooli trumbiks oli värske uudis sellest, et oma kooli poiss Priit Toobal osutus riigikokku valituks.
Rannar Raba sõnul olid seekordsed kodutööd nii tehniliselt kui sisuliselt «Meediamulli» ajaloo tugevaimad. «Ohhoo-efekti ei pakkunud ükski kool, sest keegi ei olnud teinud probleemlugu ega leidnud midagi sensatsioonilist,» rääkis Raba. «Hea meel on selle üle, et žürii märkusi ja õpetussõnu on teadmiseks võetud ja vigu parandatud.»
Eelmisel aastal võitis maakondliku võistluse Paalalinna gümnaasium, olles kõikide klasside arvestuses esimene. Superfinaalis jäid Paalalinna noored Paide gümnaasiumiga teist ja kolmandat kohta jagama.
Tänavu on taas Viljandimaa kord korraldada superfinaal, kus võtavad mõõtu Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa kolm paremat. See tuleb aprillis maagümnaasiumis.