Mulgimaalt Siberisse ja tagasi (2)

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üsna Karksi valla piiri ääres asuv Tätta talu on Aime Aasamäe sünni­kodu ja ühtaegu kultuurimälestis. Mõlemad on üle elanud raskeid aegu, kuid pole alla vandunud.
Üsna Karksi valla piiri ääres asuv Tätta talu on Aime Aasamäe sünni­kodu ja ühtaegu kultuurimälestis. Mõlemad on üle elanud raskeid aegu, kuid pole alla vandunud. Foto: Elmo Riig

Aime Aasamäe on Karksi valla piiri ääres asuva Tätta põlistalu neljanda põlvkonna esindaja. Tätta on tema sünnikodu, kuid lapsepõlve polnud antud talle seal veeta: kõigest kolmeaastasena sattus koos perega kulakute nimekirja ja viidi Siberisse. Oma kodutalu sai ta lõpuks päriselt tagasi alles 1971. aastal.

«25. märtsil 1949 tõid relvastatud sõdurid Karksi-Nuia koondamispunkti 28 aastat Pöögle piimaühisuse kassapidaja ametit pidanud Tätta talu haige peremehe Peeter Aasamäe koos perekonnaga. Sõit teadmatusse algas Puka raudteejaamast riivis loomavagunites. Novosibirski oblasti Tšanõ raudteejaama jõuti 6. aprillil.»

Nii meenutab Heino Tõnismägi oma KGB toimikute põhjal sündinud dokumentaallugude raamatus «Ülekohtu toimikud» ühe Mulgimaa perekonna saatust.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles