Tihti tehakse lõket, hoolimata kõvast tuulest, mis sädemeid ümbrusse kannab. Kulupõlenguid põhjustab aga ka hooletu ümberkäimine lahtise tulega, mis tähendab enamasti kustutamata suitsukoni või tiku kulusse viskamist.
Kulutuli levib soodsa tuule korral väga kiiresti, vahel lausa mitmes suunas, ning selle kustutamine kulutab rohkesti päästjate aega ja ressursse.
Kevadisel lõkketegemise hooajal tuleb ette olukordi, kus paljude väljakutsete tõttu on päästjad hõivatud ja nad ei pruugi väga ruttu jõuda nii mõnelegi õnnetuskohale, kus kiiresti abi vajatakse. Et nii ei juhtuks, palume inimestel elava tule eest tähelepanelikult hoolitseda. Selleks tuletame meelde ohutusnõuded.
Jälgi, et lõkkekoha ning hoonete, metsa või põlevmaterjali hoiukoha (näiteks puuriit) vahemaa oleks tuleohutuse tagamiseks piisav. Lõket ei tohi teha hoonetele ja põlevmaterjali hoiukohtadele lähemal kui kaheksa meetrit ning tuleohtlikul ajal metsale lähemal kui 20 meetrit.
Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilma või nõrga, kuni 5,4 meetrit sekundis puhuva tuulega (liiguvad puude peenikesed oksad).
Lõket tuleb kuni selle ärapõlemiseni valvata. Selle juurde tuleb käeulatusse panna esmased kustutusvahendid: ämber veega, kustutusluuad, veega täidetud voolik või käsikustutid.
Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva mineraalse pinnasega (muld, liiv, savi, kivid) ja arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.
Pea meeles, et lõke ei ole prügi või jäätmete põletamiseks. See saastab keskkonda ning on jäätmete ebaseaduslik käitlemine. Tiheasustusaladel on omavalitsused lõkketegemiseks sageli kehtestanud lisapiiranguid.
Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke on kustunud. Uuesti süttimise vältimiseks tasub lõkkease veega üle valada.
KULUPÕLETAMISE KEELUST üleastujaid ja tuleohutusnõuete rikkujaid saavad päästeameti inspektorid karistada kuni 1300-eurose trahviga. Inspektorite eesmärk ei ole aga karistamine, vaid soov ära hoida õnnetusi ja keskkonnakahju. Mõelgem sellele, et põldudel elab hulk väikseid loomi, kes silma ei paista ja kulupõlengus surma saavad. Põlengusuits saastab õhku, aga metsa või hoonetele leviva kulupõlengu tagajärjeks võib olla väga suur otsene materiaalne kahju.