Juhtusin nädalavahetusel lugema taanlanna Birgitte Sally raamatut «Small talk — seltskondliku vestluse kunst».
Repliik: Ikka tasub õppida!
Autor tõdeb, et viisakas seltskondlik vestlus tundub paljudele tühine ajaraiskamine — elame ju järjest ratsionaalsemaks muutuval interneti- ja elektroonikaajastul ning saame oma tegemisi korraldada üha väiksema ajakuluga ja ülearuse lobisemiseta.
Samas on inimesed karjaloomad, kes vajavad hea enesetunde saavutamiseks vahetut ja pealtnäha isegi ebaolulist suhtlemist. See aitab saada enda kohta tagasisidet ning tunda end kuhugi kuuluvana, grupi liikmena.
Praegu käib Eestis täiskasvanud õppija nädal. Nagu on öelnud selle Viljandimaa koordinaator Tiiu Männiste, tekitab elukestev õppimine ühtlasi sotsiaalset sidusust ja aitab ära hoida tõrjutust.
Koolitusel või kursustel käies leiavad inimesed uusi tuttavaid ja koguvad muljeid. Seepärast tasubki õppimiseks kodust välja minna, mitte oma küsimustele internetist vastuseid otsida.
Õppimise tulemust ei maksa alati mõõta saadud teadmiste hulgaga. Kui inimene tunneb, et koolitusel kuuldu või nähtu äratab temas uusi mõtteid ja innustab tegudele, on see aeg juba asja ette läinud. Peaasi, et hing muutuks uuele avatuks.