Juhtkiri: Viha sees, killud taga

Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui killud peaksid tõepoolest õnne tooma, on Viljandimaal oodata küll üle aegade parimat aastat. Peksti ju üheainsa nädalavahetusega vähemalt kuues kohas puruks mitukümmend akent!

Kahjuks võib iga katki löödud klaasi omanik kinnitada, et õnnega pole sellisel teol küll midagi pistmist. Lõhkujate raev, rumalus ja hoolimatus panevad hoopis arusaamatuses nördima ning õnnetult imestama, kuidas sellised huligaansuslained tekivad.

See, et erikooli kasvandikud millegi vastu protestides või lihtsalt igavusest laamendama kipuvad, pole muidugi mingi uudis. Kui paar aastat tagasi lõid poisid mässu käigus sisse 38 akent, siis nüüd piirdusid nad «ainult» 22-ga.

Eks näita ka Puiatu kooli soetatud klaasivaru, et niisuguste juhtumitega osatakse seal arvestada. Hoopis kummalisem on aga küsimus, kuidas said ühesugused intsidendid juhtuda peaaegu korraga nii mitmes kohas, seejuures ka maakonna teises erikoolis Ämmustes.

Prokurör Merike Tiku sõnul ei ole esialgu alust arvata, nagu oleks Ämmustes toime pandud lõhkumiste taga sealsed õpilased. Kui kahe erikooli huligaanitsemiste vahel võib hea tahtmise juures mingit seost kahtlustada, siis Mõisakülas ja Suure-Jaanis katki löödud majaakent ning Viljandis purustatud Maxima poe akent ei seo omavahel mitte miski.

Ilmselt tuleb leppida politsei vanemkomissari Alvar Pähkli seletusega, et mõnda nädalalõppu lihtsalt satub rohkem üht liiki rikkumisi ning mingit konkreetset põhjust on sellele raske leida. Ent ikkagi on kurb mõelda, kui paljud inimesed lasevad end juhtida vihal ja frustratsioonil.