Viljandi jääspordikeskus – kas meie linna uus edulugu?

Eve Naanuri Foto: Marko Saarm

Viljandi tasakaalustatud arenguks on vaja edukaid tööstusettevõtteid, kultuuriasutusi, spordirajatisi, aga ka turiste ligi meelitavaid atraktsioone. Elukeskkond peab olema võimalikult kvaliteetne ja meeldiv, aga kindlasti vajame ka eristumist teistest Eesti linnadest. Järv ja lossimäed on küll igihaljad tõmbenumbrid, kuid tänapäeval otsivad turistid väga erinevaid elamusi.

Meie viimase kümnendi edulugu on olnud pärimusmuusika keskus. Koos folgifestivaliga seostub see nii Eestis kui kaugemal üheselt Viljandiga. Selleks et meie linnast saaks atraktiivne külastuskoht võimalikult paljudele inimestele, vajame ka sellist sportlikule meelelahutusele orienteeritud keskust, mis oleks vähemalt Eestis ainulaadne.

Ühe niisuguse potentsiaalse keskuse rajamist alustati juba üle kümne aasta tagasi: siia oli eelkõige väljastpoolt tulnud initsiatiivina planeeritud rahvusvahelistele standarditele vastav aastaringne jäähall. Halbade asjaolude kokkulangemise tõttu jäi see arendus paraku pooleli. Suure areeni asemel saime endale sisuliselt linnarahva talvise uisuplatsi.

Hiljuti sai jääväljak ümber soojustamata plekkseinad, mis kaitsevad jääd ja uisutajaid tuule, päikese ja vihma eest, annavad elektrienergia kokkuhoidu ning pikendavad veidi jäähooaega. Ometi ei ole Viljandis veel kaugeltki sellist rajatist, mida saaks täieõiguslikult jäähalliks nimetada.

Eestis on kuus jäähalli, millest viis asuvad kolmes Põhja-Eesti linnas ja üks Tartus. Kõik need on välja müüdud varahommikust hilisõhtuni, peamiselt kohalikele sportlastele. Võistlused ja treeninglaagrid toovad rahvast ka väljastpoolt – nii mujalt Eestist kui piiri tagant.

See kõik peabki ühes jäähallis olema ning pole mingit põhjust arvata, et Viljandis ei leidu küllalt jääspordihuvilisi või et sportlased väljastpoolt ei soovi siia tulla, kui jäähalli kliimatingimused muutuvad inimlikumaks ja elementaarsed olmetingimused juurde luuakse.

Kesistest oludest hoolimata on Viljandis juba tekkinud tugev ja kokkuhoidev uisutajate kogukond. Lastele, noortele ja täiskasvanutele tehakse nii iluuisutamise kui hokitreeninguid ning treeningute osa jäähalli graafikus on viimase kolme hooajaga jõudsalt kasvanud.

Tallinna või Tartuga võrreldes mitu korda väiksema elanike arvu tõttu ei kasuta kohalikud sportlased siin kaugeltki kogu ajaressurssi. Jäähallil on potentsiaali olla rohkemat kui lihtsalt spordibaas. Praegune hall tuleb korralikult soojustada. Rajada tuleb ventilatsioonisüsteem, korralik ajakohane valgus- ja helisüsteem ning tribüünid. Jäähalli kompressoritel on praeguseks seljataga poolteise aasta jagu töötunde, seega suudavad need külma toota veel väga palju aastaid.

Viljandi jäähalli kõrval asub endine kutsekooli hoone, mille linn müüs hiljuti osaühingule Lavo Kaubandus. Kui Viljandisse peaks kerkima aastaringne jääspordikeskus, mille tarbeks me praegu euroraha taotleme, on meil plaanis ühendada see hoone galerii abil jäähalliga. Argument ei ole mitte niivõrd see, kas uue olmehoone rajamine oleks odavam või kallim kui vana renoveerimine. Võtmesõnaks on hoopis jääspordikompleksi täisfunktsionaalsus.

Et endine kutsekooli hoone pakub suurt ruumiressurssi, saab sinna rajada kõik vajaliku, et osutada täisteenust nii sportlastele kui elamusspordihuvilistele, nii omadele kui turistidele: riietusruumid, varustuse hoidmise ja kuivatamise ruumid, seminariruumid, võimlemis- ja jõusaalid... Samuti planeerime pakkuda suurt komplekti lisateenuseid, mis muudaksid kompleksi kasutamise nii tippsportlasele kui lihtsalt huvilisele täiuslikuks. Nende hulka kuuluks füsioteraapia ning palju muud tervise ja tervislike eluviisidega seonduvat.

Selline täisfunktsionaalsus peaks sisaldama ka lihtsamat ja odavamat toitlustus- ja ööbimisvõimalust samas hoones. Et aga euroraha eest seda toetada ei saa, on endise kutsekooli hoone omanikul võimalus need ise rajada. Kasu saaksid sellest mõlemad pooled. Kohapealne ööbimisvõimalus ei jätaks kindlasti pika ninaga teisi Viljandi majutusasutusi, prognoositavast turistide hulgast saaksid osa ka nemad.

Viljandi asukoht Eesti keskel ning meie looduskaunis, turvaline ja rahulik keskkond loovad suurepärase tausta. Jäähalli lähedale jääv koolistaadion, ümber järve kulgev terviserada ning järve ümbrus annaksid loodavale kompleksile ideaalse lisaväärtuse nii sportlaste kui tavaturistide vaatevinklist.

Ma ei ole käinud küll kõikides maailma jäähallides, ent ma ei tea Eestis ega meie lähiriikides ühtegi sellist täiuslikku jääspordikompleksi. Olen näinud uhkeid klaasist ja marmorist jäähalle, aga ise sooviksin pigem toimetada lihtsas, koduses jäähallis, kus kõik on olemas ja mugavalt käe-jala juures.

Endise kutsekooli hoone kasutamine tooks jäähalli seda füüsiliselt liigutamata välja trööstitust tööstusrajoonist: uus kompleks asuks Viljandi ühe põhitrassi äärses elurajoonis. Kahest juhuslikult kõrvuti asuvast rajatisest tekiks üks korraliku potentsiaaliga täiuslik struktuur. Tekiks tõeline sünergia!

«Elamussport» on järgmine märgusõna, kirjeldamaks neid võimalusi, mida tulevasel kompleksil oleks pakkuda. Iluuisutamine on silmale väga ilus vaadata, paraku jääb see ikkagi nišialaks. Jäähoki ja jääkeegel on aga hasartsed meeskonnamängud, mida saab harrastada igaüks, olenemata soost ja vanusest või isegi tervislikust seisundist (invasport). Lisaks treeningule pakuvad need alad võimalust koos sõprade või kolleegidega vahvalt ja, mis peamine, tervislikult aega veeta. Jääkeegli puhul pole vaja isegi uiske jalga panna, nii et see ala sobib ka inimestele, kes mingil põhjusel ei julge või ei taha uisutada. Kummagi ala puhul ei pea endale kallist varustust soetama, vaid seda saaks jäähallist laenata.

Jäähoki on kõigis meie naaberriikides üks populaarsemaid spordialasid. Seda harrastatakse ise ja nauditakse pealtvaatajana ning see toob jäähalli kohale suuri rahvahulki. Jääkeegel on aga nii Eestis kui mujal maailmas praegu kõige kiiremini populaarsust koguv taliolümpiaala. Eestis saab seda seni harrastada vaid Tallinnas, mistõttu pole kahtlustki, et pakkudes sellist võimalust tulevases Viljandi jääspordikeskuses, leiaksime hulgaliselt harrastajaid nii kohapealt kui kaugemalt.

Kuna jääkeegliüritused on üldjuhul väga pikad, näitavad Tallinna kolleegide kogemused, et selle ala kasumlikuks muutmiseks on vaja rajada eraldi jääväljak, et mitte häirida põhijää kasutamise graafikuid. Kompleksi suure jäähalli kõrvale planeeritav väiksem hall kahe jääkeeglirajaga annaks võimaluse pakkuda jääkeeglist vabu aegu jääl uisutamiseks või mitmesugusteks jääüritusteks pisut soodsama hinnaga, samuti paindlikkuse kasutada tippaegadel paralleelselt kahte jääväljakut. Nii Eesti jäähokiliit kui curling’uliit toetavad kompleksi rajamise ideed ning peavad seda väga suure tulevikuperspektiiviga ettevõtmiseks.

Vähe tähtis ei ole ka kompleksi hariduslik aspekt. Eesti koolide kehalise kasvatuse õppekavas on talispordialadest ette nähtud kas suusatamine või uisutamine. Meie olematud talved muudavad mõlema ala harrastamise välitingimustes üsna keeruliseks. Linnades, kus on olemas jäähall, on võimalik uisutamist õpetada ning miks mitte ka jäähokit ja jääkeeglit harrastada nii koolitundides kui koolispordi tasemel.

Eestis on praegu päevakorral kehalise kasvatuse õppekava ümberkujundamine. Selle asemel et nõuda lastelt näiteks ühel jalal libisemise selgeks saamist, võiksime panna nad lõbusat ja kaasahaaravat hokit mängima ning õige pea on neil märkamatult selge ka uisutamine. Nii edaspidi kui tagurpidi, nii ühel kui kahel jalal. Uisutamisoskus ei ole küll seotud otseselt ellujäämisega nagu ujumisoskus, ent annab elus päris vajaliku tasakaalu- ning keha- ja ruumitunnetuse.

Koolisport pakub kehalist aktiivsust neilegi lastele, kes mingil põhjusel spordiga just innukalt ei tegele. Viljandil on võimalus olla Eestis esirinnas koolide kehalise kasvatuse tundide ja jääspordialade senisest suuremas lõimimises.

Lisaks kõigele, mis on seotud sportliku tegevusega, saab jäähalli käsitleda kui kultuuri- ja vaba aja veetmise asutust. Viimasel kahel hooajal meie jäähallis korraldatud jääetendused ja -diskod on end tõestanud ning viimati mainitud on muutunud linnarahva igalaupäevaõhtuseks populaarseks tervisliku ajaveetmise kohaks. Jäädiskot tehakse aeg-ajalt ka teistes Eesti jäähallides, ent korralikud täisprofessionaalsed jääetendused ja -show'd on nišš, mis on Eestis täitmata. Heal tasemel iluuisutajaid, kes nendes osaleda sooviksid, Eestis jätkub ning kultuuripealinnana oleks just Viljandil loogiline täita see puudu olev turusegment, kui kõnelda ärikeeles.

Põhijäähalli jääalune betoonplats on plaanis töödelda selliseks, et seal oleks võimalik ka rulluisutada. Maailmas ja mujal Eestis on siseruumides muusika ja värviliste tulede saatel rulluisutamine väga populaarne. Pealegi saab sellise korraliku kihiga kaetud pinnal korraldada kontserte ja muid üritusi.

Eestimaa suved on nagu talvedki kõik ühte nägu: sageli vihmased ja kõledad. Üks 400 istekohaga 1800-ruutmeetrine sisekontserdiplats, kus võiksid teoks saada ka natuke rajumad üritused, leiaks Viljandis rakendust küll. Liiati saaks üritusi korraldada ka kinnikaetud jääl seda sulatamata.

Tugev uisutajate kogukond on Viljandis juba tõestanud, et suudab tegutseda ja oma unistusi ellu viia. Timo Tintsi Eesti aasta spordihinge ja Viljandi linna aastapreemia vääriline tegu ei ole mitte lihtsalt jäähallile seinte ehitamine, vaid sümbol, mis näitab ka Viljandi linnavolikogule ja -valitsusele ning riigile, et just seda on siin ja praegu vaja.

Esimese murena tuleb meil aga kiiremas korras lahendada kunagistest rasketest aegadest kaasa tulnud taak – praegu jäähalli haldava sihtasutuse suured täitmata rahalised kohustused. Siinkohal kutsume üles Viljandi linnavõime panustama meie uude eduloosse sihtasutuse enda omandisse ülevõtmise ja rahaliste kohustuste täitmisele kaasaaitamisega, et uut äriplaani saaks alustada puhtalt lehelt. Asjaga on kiire ka: kuuldavasti soovitakse teisteski Eesti linnades jäähalli rajada. Praegu on just sobiv hetk see eripära endale haarata!