Sakala näitab aastapäeval oma köögipoolt

Tort Foto: Karl-Eduard Salumäe

Et täna möödub 139 aastat Sakala esimese numbri ilmumisest, pakub toimetus lugejatele võimalust heita digilehe vahendusel pilk lehe valmimise telgitagustesse.

Kohe hommikul saab otseblogist nii sõnas kui pildis aimu, kuidas valmivad lood; millest lähtudes valitakse esiküljeuudis ehk aken ning kuidas töötavad keeletoimetus, reklaamiosakond ja küljendus.

Lugejatel on võimalik esitada toimetusele küsimusi. Seda saab teha, kirjutades aadressil [e-mail], käesoleva artikli kommentaaride hulgas või Sakala Facebooki-lehel teemakohase postituse kommentaariumis.

Carl Robert Jakobsoni asutatud Sakala on üks Eesti vanemaid seni ilmuvaid ajalehti, mis nägi esimest korda trükivalgust 1878. aastal. Jakobson taotles eestikeelse ajalehe väljaandmiseks luba juba kümmekond aastat varem, kuid siis tsaarivõim palvet ei rahuldanud. Jakobsoni Sakala oli väga menukas, sest võitles eestlaste õiguste eest, kritiseeris võimu ning pööras suurt tähelepanu rahva valgustamisele.

Pärast Jakobsoni surma 1882. aastal kaotas Sakala suure osa üleriigilisest tähtsusest ning sellest sai piirkondlik häälekandja. Samas on Sakalal tänapäeval rohkemgi lugejaid kui Jakobsoni hiilgeaegadel. Kui 1981. aastal oli kord nädalas ilmuva lehe tiraaž umbes 4500, siis nüüd ulatub see 8000-ni. Lisaks viis korda nädalas ilmuvale paberlehele jõuab iga päev lugejate ette digileht. Sakala veebiversiooni nädalane lugejate arv jääb keskmiselt 40 000 ja 80 000 vahele.

Sakala on tuntud hea ajakirjandusliku kvaliteedi poolest, mida näitab iga-aastane edu Eesti ajalehtede liidu pressipreemiate võistlusel. Tänavu oli Sakala nomineeritud viies kategoorias, neist kaks olid üleriigilised. Parima uudise tiitel maakonnalehtede arvestuses tuli Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba tööle.