Kuidas puhuda maapiirkondadele elu sisse?

Kadri Simson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

(Artikkel on ajendatud Vabaerakonna tegevjuhi Märt Meesaki 17. märtsi Sakalas ilmunud arvamusloost «Maaelu ei lähe paremaks ilma otsusteta!».)

SÜGISEL TOIMUVATE kohalike valimisteni on jäänud veidi enam kui 200 päeva ning tähelepanelikul lehelugejal ei ole jäänud märkamata, et juba ilmub artikleid, milles väidetakse Eestis kõik halb olevat – negatiivsuse najal on autoril ju lootus iseennast paremas valguses näidata. Hea näide sellisest stiilist on vabaerakondlase Märt Meesaki hiljutine arvamuslugu Sakalas. Selles nentis poliitik, et maapiirkondade inimesed ootavad värskelt valitsuselt suuri otsuseid ja nende senisest suuremat väärtustamist.

Pean seda teemapüstitust väga oluliseks. Olen veendunud, et uus kolmikliit on juba esimese 100 päevaga näidanud: maaelu tugevdamiseks on tehtud rohkem, kui mitu eelmist valitsust suutis aastatega.

Kui kellelgi on hirm, et äkki on valitsuse maksureform, millega madalamat ja keskmist palka teenivad inimesed saavad esimesed 500 eurot tulumaksuvabalt, meie ainus majanduskasvu ja maaelu parandamise lahendus, siis seda on kerge ümber lükata. Tuleb lihtsalt otsa vaadata faktidele.

MAAELU KÄIVITAMISEL on suur osa põllumeeste käekäigul, mis pole viimastel aastatel just väga hea olnud. Iga suletud farm tähendab kaduvaid töökohti. Selleks et põllumajanduse seisu parandada, taastasime põllumeestele üleminekutoetused Euroopa Liidu lubatud maksimaalses mahus. Nende toetuste suurus on tänavu peaaegu 20 miljonit eurot ning samasse suurusjärku jäävad toetused ka tulevatel aastatel.

Lisaks üleminekutoetustele kasvasid kriisiabi ja teised väga vajalikud toetused. Sellega anname oma põllumajandussektorile tagasi sama konkurentsipositsiooni, mis on olnud aastaid lätlastel ja leedukatel.

Suhtumine maaellu on muutunud ning paremaks on läinud ka põllumeeste suhtumine valitsusse. Selle teema võttis minu hinnangul hästi kokku tuntud põllumees Juhan Särgava, kes sõnas hiljuti, et põllumehed on saanud uue valitsuse tulekuga tagasi kindlustunde ja lootuse tuleviku suhtes.

Kuid olgu, maaelu ei koosne ainult põllumajandusest. Piirkondliku elu korraldajad on piirkonnas elavad inimesed ja kohalikud omavalitsused. Riigi keskvalitsuse roll on omavalitsusi toetada ja seda me ka teeme.

Paraku on omavalitsuste elu pärast 2009. aasta tulubaasi kärpeid olnud võrdlemisi piiratud. Nende olukorra parandamiseks on vaja lisaraha. Juba koalitsiooniläbirääkimistel sai otsustatud, et riik eraldab kohalikele omavalitsustele tuleval aastal lisaks veel 30 miljonit eurot, mis lihtsustab selgelt ülesannetega hakkama saamist. Samasugust toetust makstakse ka edaspidi.

Peale tulubaasi suurenemise laekub omavalitsuste eelarvesse tuleval aastal vajalik raha matusetoetuse taastamiseks. Eraldi saab välja tuua kasvava koolilõuna toetuse ning lisaraha tugispetsialistide palgaks ning õpetajatele koolis ja lasteaias. Need on kõik sammud kohaliku omavalitsuse arendamise nimel. Lisaks olgu öeldud, et kasvav tulubaas tähendab ka seda, et linnad ja vallad peavad senisest enam tegelema piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamisega.

Õpetajate ja lasteaednike palga konkurentsivõimelisemaks muutumine tähendab, et koolidesse on võimalik leida noori õpetajad. 

Elu maal sõltub paljuski kooli ja lasteaia olemasolust. Siinkohal tuleb appi ka valitsuse otsus eraldada senisest enam raha kohalike gümnaasiumide säilitamiseks.

MA NÕUSTUN arvamusega, et maal elavad ja töötavad inimesed vajavad korralikku elukohta. Selleks et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada samal ajal inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus hiljuti kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused. Kokku on valitsus järgnevatel aastatel valmis elamufondi investeeringuteks maksma riigitoetust 62,5 miljonit euro ulatuses. See on mastaapne projekt, mis aitab tuua maale ettevõtlikke inimesi ning töökäsi.

Töökohtade loomise kõrval tuleb osata neid säilitada. Hea näide sellest on valitsuse otsus tühistada eelmise võimuliidu plaan tõsta majutusasutuste käibemaksumäära üheksalt protsendilt 14 protsendile. Sellise maksutasemega oleks Eesti olnud majutuse alal üks kallimaid riike Euroopas. Maksutõusu ärajätmisel on suur positiivne mõju just maapiirkondade turismitaludele, mille pidajad on kindlasti oma kodukandi aktiivsemad inimesed.

MAAELUST RÄÄKIDES ei saa üle ega ümber ühistranspordi küsimusest. Märt Meesak peab imelikuks arvamust, et osa inimesi ei sõida maalt keskusesse tööle sellepärast, et neil ei jätku selleks raha. Kahjuks on see reaalsus. Sellele viitas hiljuti näiteks töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets. Tema sõnul on klientidelt tulnud tagasisidet, et mõnikord ei soovita tööd vastu võtta sellepärast, et suur osa palgast kuluks bussipiletite peale.

Tasuta bussiliinid aitavad tööturule tagasi inimesed, kes praeguste piiratud liikumisvõimaluste juures püsivad pigem kodus. Transport on maal elades üks suuremaid kuluallikaid ning meie ülesanne on pakkuda inimestele alternatiive, mis seda kulu vähendaks.

KOLMIKKOALITSIOON on maaelu edendamise nimel astumas samme, mis eelneva tegevusetuse valguses on justkui sammud seitsmepenikoormasaabastega. Valdav osa maal töötavatest inimestest hakkab uuest aastast tänu maksureformile teenima igas kuus 64 eurot enam. 

Lastega pered saavad teadmise, et koolid maapiirkonda jäävad ja kolmelapselised pered saavad suurt peretoetust. Transpordis annab tasuta maakonnaliin maainimestele liikumisvabaduse, mis seni on osaks saanud vaid pealinna kolimise korral.

Eesti on nii väike riik, et meil ei tohiks olla ääremaid. Selle nimel uus valitsusliit iga päev ka tegutseb.