/nginx/o/2017/03/21/6476625t1h9a2b.jpg)
Ugala uuenenud maja avanud «Nähtamatu daam» on elegantne komöödia, mis Lembit Petersoni lavastuses omandab avaramad filosoofilised mõõtmed.
Tellijale
Mõõga ja mantli ooper
/nginx/o/2021/02/23/13645291t1h798e.jpg)
22. märts 2017, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pedro Calderón de la Barca «Nähtamatu daami» valimine avalavastuseks mõjub sümboolsena: Lembit Petersoni tõlgendus võimendab näidendi näivuse ja tõeluse teemat, mis on teatris möödapääsmatu. «Nähtamatus daamis» loovad kaks tegelast – kaks nupukat naist, keda ajendavad mängulust ja kirelõõm – ümberkaudsetele illusiooni üleloomulike jõudude tegutsemisest. Eks ole ju see peaaegu sama, milles seisneb teatrikunst: vaataja pannakse uskuma midagi, mida tegelikult pole.