PIIRKONDLIKU majanduselu spetsialiseerumises on üsna määrav osa ettevõtete koostööl, mis põhineb aegade jooksul väljakujunenud tegevusaladel ehk kasutamist leidnud konkurentsieelistel. Seetõttu võib öelda, et ressursimahukad tegevused liiguvad innovatsiooniprotsesside käigus pigem nutika spetsialiseerumise poole.
Spetsialiseerumisest rääkides kerkivad esile terminid nagu «targad linnad» ja «nutikad kogukonnad», aga ka «loovad linnad» ja uuemates käsitlustes isegi terved «loovmajandusele orienteeritud regioonid». Niisuguses spetsialiseerumises nähakse võimalusi väikelinnadele ja nende tagamaadele.
LOOVUSE JA LOOMISE definitsioonide juurde on aegade jooksul ikka ja jälle pöördutud. Viimastel kümnenditel on loovust ja kultuuriga seotud ettevõtmisi hakatud käsitlema ka ühe spetsialiseerumise suunana. Näiteks Ühendkuningriigis on loomemajandus ja loovettevõtlus regionaalarengu strateegias olulisel kohal. Meie piirkonna ettenägelikkust ja olukorra hinnangut näitab tõsiasi, et juba pikemat aega on Viljandi tunnuslauseks «Loomiseks loodud linn».
Igasuguse innovatsiooni ja ühiskonna progressi keskustena nähakse linnasid. Mitmes tegevusvaldkonnas on arengute eestvedajaks teadus- ja arenduskeskused. See aitab võimendada konkurentsieeliseid.
Siinkohal tõuseb esile ülikoolide ja kohalike kolledžite ülimalt tähtis roll piirkonna majanduselu elavdamisel, mitmekesistamisel ja miks mitte ka spetsialiseerumise väljatoomisel. Kui lisada siia väikelinnade ja maapiirkondade elukeskkonna head küljed, peaks võimalusi positiivseid tulevikustsenaariume välja joonistada olema piisavalt.
SEEGA ESITEKS: seades piirkonna üheks arengusuunaks loomemajandusega seotud tegevusalade konkurentsieeliste ärakasutamise, oleks mõistlik kaasata pigem kogu maakond. Kasutades ära meie asustusstruktuuri, saab leida regiooni igale eraldi võetavale osale täiendavad arenguvõimalused. Iga piirkond on oma ajaloo, arengu ja inimväärtustega unikaalne kooslus ning see annab loomemajanduse arendamiseks võimalusi, olgu väljendusvormideks siis paikkonna kuvandi loomisele kaasa aitavad üritused, traditsioonilised ettevõtmised või majandustippude hulka kuuluvate infotehnoloogiaettevõtete kolimine piirkonda.
Teiseks: ehk ei ole hilja asuda koostama ja seejärel ellu viima Viljandimaa loomemajanduse arengule suunatud strateegiat, mis pakub lisaks maakonnakeskusele võimalusi ka väikelinnadele ja maapiirkondadele. Meil on omavalitsused, riigi ja kohalike omavalitsuste asutused ning peale loomevaldkonnale spetsialiseerunud kõrgkooli ka konkurentsivõimelised kutsekoolid. Lisaks ajalooline keskuste võrgustik koos ettevõtlusega ning kogemustega inimesed. Ehk saab ka plaanitav riigiasutuste pealinnast väljaviimine kindlapiirilisema suuna ja annab igale piirkonnale lisaväärtuse, mis vastab selle spetsialiseerumisele.
Kolmandaks: haldusreformi käigus ümber kujunevate haldusülesannete osaline üleandmine ülikoolidele on kasutamata võimalus. Eelkõige arengustrateegia elluviimises saaks teha vajalikku ja huvitavat koostööd. Sellise koos toimetamise kaudu tõusevad kõige paremini esile nii ühised huvid kui võimekus seista koos piirkonna edukama arengu eest.
MÕISTLIK TOIMETAMINE suurte ümberkorralduste ajal võib anda piirkondadele ja haridusasutustele unikaalse võimaluse: haarata tuleviku loomine enda kätte. Spetsialiseerumine, kõiki tasandeid hõlmav haldusreform ja riigiasutuste regionaalse jaotamise kava tähendavad keskustest eemale jäävatele piirkondadele võimalusi sünergiaks. Osakem selles siis positiivseid asjaolusid silmata.