Sõbrad ja kolleegid saatsid Kalju Komissarovi igaviku teele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Tõeline Komissarov elab väiksemate ja suuremate killukestena edasi kõigis neis,» ütles Kalju Komissarovi tütar isa ärasaatmisel peetud kõnes lavale kogunenud kümnetele sõpradele, õpilastele ja kolleegidele osutades.
«Tõeline Komissarov elab väiksemate ja suuremate killukestena edasi kõigis neis,» ütles Kalju Komissarovi tütar isa ärasaatmisel peetud kõnes lavale kogunenud kümnetele sõpradele, õpilastele ja kolleegidele osutades. Foto: Elmo Riig

Teatrikorüfee Kalju Komissarovi ärasaatmisel pühapäeval Viljandi Ugala teatris pidas esimese hüvastijätukõne tema kauaaegne kolleeg ja sõber Jaak Allik. 

«Mitte alistuda. See on kõige tähtsam sinult õpitud tarkus. Ka sina ise ei alistunud eluraskustele ega ebameeldivustele,» kõneles Allik. ««Ja sajandist on pikem päev» oli minu arvates sinu tugevaim roll, Kalju. See oli osatäitmine, mis muutis su saatust, sest tõi su Viljandisse. Ja sa jäidki siia.»

Raivo Trass lõi oma kõnes kujutluspildi, kus teispoolsuses tervitavad Kalju Komissarovit tema tähtsamad kujundajad ja kaasteelised: Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov ja Voldemar Panso. 

Tagasi üles