/nginx/o/2010/04/06/343804t1h6202.jpg)
Kuigi loodushuvilised ootavad juba pikisilmi üleujutust, läheb Soomaal suurveeni ilmselt veel paar nädalat.
Suurvett on Soomaale oodata aprilli algul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomaa ilmatarga Indrek Heina sõnul üleujutus kindlasti tuleb, kuid rekordilist taset see arvatavasti ei saavuta.
«Niisugust uputust, nagu oli eelmisel aastal, ei tule mingil juhul,» rääkis ta. «See saab juhtuda ainult siis, kui Eestit tabab tohutu vihmasadu. Seda ma kahjuks ennustada ei oska. Aga päikest tuleb küll ning see sööb lume ära — auramine on tohutu!»
Indrek Heina jutu järgi mängib tänavu rolli ka see, et meri on suures ulatuses jäätunud. «Muidu ulatub meie kohale merelt tulev udu, mis päikese mõju vähendab, aga sel aastal udu ei ole ning päike saab täie võimsusega oma tööd teha.»
Tulvavete pealetungi taltsutavad ka öised külmakraadid, mis lasevad päevasel sulaveel jõgesid mööda rahulikult ära voolata.
«Eks mingi suurvesi tule ikka, aga mitte midagi katastroofilist,» prognoosis Kuusekäära talu peremees. Temal oleks väiksema üleujutuse üle muidugi rõõmus meel, sest siis pääseks ta loomadele parvede ehitamisest.
«Arvan, et suurem osa vett läheb aprilli algul,» oletas Indrek Hein.
Rekordit ei löö
Ka Soomaa matkakorraldaja Aivar Ruukel arvas, et suurvee tippaeg jääb aprilli algusesse, nii nagu oli eelmiselgi aastal. «Kui järgmisel nädalal lubatud soojalaine kohale jõuab, hakkab tõus pihta,» sõnas ta.
Mullusega võrreldavat uputust ei julge Ruukel loota. «Kuigi olen optimist, on ilmselt liigne arvata, et suudame viimase 50 aasta kõrgeima suurvee taseme lüüa kohe järgmisel aastal,» rääkis ta.
Jõed on alles madalad
Praegu on Soomaa jõed rahulikult jääkaane all.
«Jõgede tase on nüüd lausa kõige madalam pärast detsembrit,» lausus Aivar Ruukel. «Kogu talve oli vesi kõrge, kuid veebruaris tekkis järsk langus: seda näitavad ka jää murdumise jäljed kallaste ääres. Nii et üleujutuse start tuleb madalalt positsioonilt.»
Matkakorraldaja käis eile Karuskosel suurveeks ettevalmistusi tegemas: ta köitis parvsauna kalda külge.
«Vesi on nii madal, et saun jäi üsna röötsakile,» kirjeldas ta.
Sellest, et loodushuvilised pikisilmi suurvett ootavad, annavad aga tunnistust arvukad telefonikõned, mida kanuulaenutaja iga päev saab.
«Suurvee ajal teeme matku nii puhkepäevadel kui nädala sees,» kinnitas ta. «See on aeg, kui hoiame rauad tules.»