/nginx/o/2017/03/15/6452521t1h9f47.jpg)
Kui paljusid Viljandi valla elanikke hämmastas mullu kevadel uus prügiveoleping, mille alusel tuli hakata konteineri tühjenduse eest maksma kõigest ühe sendi, siis nüüd üllatab aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused suurt osa Viljandi linna elanikke varasemast üle kahe korra suurema tühjendushinnaga.
Peetrimõisas Kreegi tänaval elav pensionär Avo Ots võttis kätte ja helistas teisipäeval läbi suure osa oma tutvusringkonnast, et neid uutest hindadest teavitada ja selle kohta arvamusi koguda. Mehe sõnul polnud paljud neist uue lepinguga veel tutvunud, aga leidsid, et on sunnitud prügiveoteenust vähendama.
Tulemused läkitas Avo Ots eile hommikul teiste seas peaministrile ja õiguskantslerile. Sellist hinnatõusu lausa kuriteoks nimetanud mees märkis oma avalduses, et tal jääb pärast arvete tasumist ja muude hädavajalike toimetuste tegemist toidu peale 42 eurot kuus. «Arve prügiveo eest tuleb kord kvartalis – kas pensionär peab iga neljas kuu nälgima,» küsis ta.
Kui seni käib Avo Otsal prügiauto kaks korda kuus ja tal on tulnud selle teenuse eest tasuda 1,61 eurot korra eest, siis edaspidi maksab üks tühjenduskord 3,84 eurot. Ots on võtnud nõuks prügiveoteenusest üldse loobuda. Küsimus, millega ta ka õiguskantsleri poole pöördus, puudutabki seda, kas tal on õigus pealesunnitud ehk hanke võitnud firma teenusest loobuda. «Ei saa sedasi, et inimesel valikuvõimalust pole,» lausus ta.
Viljandi linna hangete peaspetsialist Kaidi Braun ütles, et korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest hinnatõusu tõttu vabaneda ei saa. Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja järgi saab vabastust taotleda näiteks juhul, kui jäätmevaldaja kinnistul puudub elutegevus. Et hinnatõusuga toime tulla, soovitas Braun tekkivaid jäätmekoguseid kriitiliselt hinnata. Seda kavatseb ta ka ise teha.
Kui näiteks igal jäätmeveopäeval tühjendab vedaja pooltäis mahutit, siis on mõistlik lepingutingimusi muuta. Võib vähendada veosagedust ja kui kasutatakse rendimahutit, siis rentida väiksem kast. Mõnel juhul võib olla Brauni sõnul parimaks lahenduseks võtta kasutusele suurem mahuti ja naabritel on võimalik kasutada ühist prügikonteinerit.
Kaidi Braun tunnistas, et ka tema isiklikud tuttavad on pärast uue prügiveolepingu kättesaamist teda umbes viiel korral nööbist keeranud ja küsinud, mida ta nüüd tegi. Linn tegi seda, et valis kahest hankel osalenud firmast välja odavama. Seekord tuli prügiveoteenuse pakkujatel esitada segaolmejäätmete kogumistasu kuupmeetri kohta. Kui Eesti Keskkonnateenuste pakkumine oli 12,32 eurot, siis Ragn Sellsi oma 13,93 eurot.
See tähendab, et ka linnavalitsus ei teadnud enne, millised on uued kliendihinnad. Nüüd on aga teada, et alates 1. aprillist kallineb just väiksemate mahutite tühjendus ja seda üle kahe korra. Brauni sõnul pole hinnatõus rahaliselt nii suur, sest varem oli prügivedu suhteliselt odav. Samas väheneb suuremate ehk vähemalt 600-liitriste mahutite tühjendamistasu. Kui seni maksis näiteks 1500-liitrise mahuti tühjendamine 20,79 eurot, siis uue hinnakirja järgi 12,94. Kuna Keskkonnateenused on Viljandis juba aastaid prügivedu korraldanud, leidis Braun, et nad on teinud head tööd ja on oma hinda väärt.
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude tõdes, et võrreldes varasemate hindadega on muutus tõepoolest kohati päris suur, aga see tuleneb sellest, et suuremate konteinerite omanikud maksid osaliselt kinni väiksemate mahutite omanike jäätmeveokulud. «Seekord olid aga hanketingimused sellised, et ristsubsideerimist enam ei ole ehk iga konteineri omanik maksab kinni reaalse tühjendamiskulu,» selgitas ta.
Luude sõnul on hinnatõusu taga ka see, et vahepealsel ajal on märkimisväärselt kasvanud jäätmeveoga seotud kulud, nagu näiteks kütuseaktsiis, töötasud ja jäätmete käitlemise kulud. Ta leidis, et jäätmeveoteenus on hinnatõusust hoolimata konkurentsitult odavaim kommunaalteenus ning see ei tohiks mõjutada perekonna üldist hakkamasaamist.
«Lepiks kokku, et ei võrdle hindu Viljandi vallaga,» soovitas Kaidi Braun, kui hakkas rääkima Viljandi uutest prügiveohindadest. Paratamatult võrdlevad inimesed end naabritega, eriti siis, kui paljudes peredes kasutusel oleva 240-liitrise konteineri tühjendus maksab linnas 384 korda rohkem kui näiteks Viiratsis.
«Tõsi on see, et naabervallaga esineb hinnavahe, aga asjaolusid arvestades oleme sunnitud pöörduma ka nende esindaja poole ja paluma luba hindu korrigeerida, sest kahjuks ei ole meie ettevõttel võimalik sisemiste reservide arvelt katta nõnda järsult tõusnud sisendkulusid,» ütles Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude. Ta ei osanud küll öelda, milline saab olema täpne taotluse sisu Viljandi vallale, aga arvestades asjaolu, et ainuüksi käitlushind on tõusnud poole võrra, saab taotlus olema tõenäoliselt 30-protsendiliseks hinnatõusuks.
«Selge on, et vald võib keelduda meie taotlusele positiivselt vastamast, kuid teisalt on ka selge, et meil pole võimalik töötada nii, et klientidelt saame vähem raha kui meie reaalsed kulud on,» lisas ta.
/nginx/o/2016/10/18/5971445t1h1b76.jpg)