Uus programm aitab säästa elusid

Kadri Simson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

EESTI VABARIIGIL täitub tuleva aasta veebruaris sajas sünnipäevaring. Suure juubeli eelõhtul on meie riigi ees hulk eesmärke. Suurim neist on meie rahva ja riigi kestmine.

Statistikaameti andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis pisut enam kui 1,3 miljonit inimest. Viimasel paaril aastal on rahvaarv olnud kerges kasvutrendis ning näiteks mullu suurenes see esialgsete hinnangute järgi ligikaudu 1850 inimese võrra. Murekoht on endiselt negatiivne iive: inimesi sureb enam, kui sünnib. Väikeriigile on aga iga positiivne liikumine kahtlemata tervitatav ning iga säästetud inimelu väärtuslik.

On selge, et Eesti vajab iga inimest. Väikeses riigis on potentsiaalselt välditavas õnnetuses kaotatud inimelu väärtuslikum kui mõnes suurriigis, kus anonüümsus on mitu korda suurem.

LISAKS SELLELE, et valitsuse siht peab olema rahvaarvu kasvamine, tuleb osata inimelu hoida. Seetõttu on väga tähtis majandusministeeriumi algatus, mis sai valitsustasandil veebruaris heakskiidu.

Pean siinkohal silmas vastuvõetud 2016.–2025. aasta liiklusohutusprogrammi, millega loodame aastate jooksul säästa enam kui 250 inimese elu. Olukord Eesti liikluses on aastakümnete jooksul paranenud, kuid meil on endiselt arenguruumi.

Võib tunduda, et 250 inimelu peaaegu kümne aasta jooksul ei ole kuigi palju, kuid vaidlen sellele vastu. Eestile on ka üks inimene, kelle elu saanuks paremate lahenduste abil säästa, ääretult tähtis.

2016. aastal oli Eestis 1458 liiklusõnnetust, milles sai viga 1835 ja hukkus 71 inimest. Aasta varasemaga võrreldes oli see suur tagasiminek. Aasta arvestuses kasvasid nii õnnetuste kui ka vigasaanute ja hukkunute arv. Pean värsket liiklusohutusprogrammi vajalikuks, sest see toob endaga kaasa uuendusi, mis aitavad meil liikluses hukkunute hulka vähendada.

Varasem liiklusohutusprogramm, mis kehtis aastatel 2003–2015, näitas, et mudel, mille puhul otsiti ja rakendati järjest üksiktegevusi, enam ei toimi. Vanast programmist täideti ligikaudu vaid pooled ülesanded ettenähtud tähtaegadel ja mahus ning osa tegevusi jäi üldse rakendamata. Vaja oli uut programmi, mis vaataks suuremat pilti ning seoks süsteemi tervikuks.

Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises on juhil, näeb uus programm ette ülesandeid kõikidele liikluses osalejatele. On selge, et eksimusi ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini viia. Seetõttu tuleb liikluskeskkond kujundada niisuguseks, et see vähendaks inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus ka transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel ja haldajatel.

Me peame liikuma lihtsasti mõistetava liikluskeskkonna poole, kus liiklejad tajuksid ohtusid. Sõidukite puhul on rõhk ohutumate sõidukite kasutamisel ja näiteks juhiabisüsteemidel, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada. Kui vanema põlvkonna autod olid ehitatud nii, et rängemat sorti kokkupõrkes ei pruukinudki metall kuigi palju viga saada, küll aga sai viga inimene, siis nüüd võib masin muutuda kokkupõrke tagajärjel taastamatuks, kuid inimelu õnnestub säästa.

Lisaks peame varasemast enam tegelema ennetustööga, et me ei peaks edaspidi üksnes kurbi tagajärgi lahendama.

INIMELU VÄÄRTUST on võimatu mõõta, kuid on arvutatud, et ühe inimese hukkumisega kaasnev kahju ühiskonnale ületab praegustes hindades kahte miljonit eurot. Seega on enam kui 250 inimelu prognoositav säästmine liiklusõnnetuse põhjustatud rasketest terviseriketest tegelikult ka mõjus majandusvõit.

On väga tähtis, et uus valitsus võttis värske liiklusohutusprogrammi vastu juba esimese saja päeva jooksul. Eesti elu saab edendada mitut moodi. Miks mitte alustada sellest, et muudame üheskoos meie liikluse turvalisemaks?