Täna on emakeelepäev, mida tähistatakse mitmes koolis terve nädal. Näiteks Viljandi gümnaasiumi õpilased proovisid eile, kuidas luuletada e-vabalt. Sakala uuris aga, kas või kuidas on e-Eestis kasutatav keel tunginud koolitöödesse.
Nagu nentis Jakobsoni kooli eesti keele õpetaja Eini Ilves, kes oli eile ametis põhikooliõpilaste õigekirjavõistluse korraldamisega, tulebki kirjalikes töödes kõige sagedamini ette seda, et õpilased kasutavad rõõmu või kurbuse väljendamiseks kirjamärkidest koostatud piltmärke ehk emotikone. Kooloni ja sulu abil tehtud näoke peaks tema arvates siiski kirjakeelest välja jääma.
Lisaks lipsavat sisse suupäraseks muudetud sõnu, nagu «tulnd», «näind» ja «olnd». «See pole nii ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel,» märkis Ilves.
Samuti tekitab tema sõnul raskusi suure algustähe reeglist kinnipidamine. «Isegi kaheksandas klassis võib keegi rahumeeli kirjutada oma nime väikse tähega.»
Seda tehakse õpetaja arvates pigem tähelepanematusest, sest arvutis on lihtsalt harjutud nime väikese tähega kirjutama.
Samad tähelepanekud tõi välja Paalalinna kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Pärn. See, kui õpetajale vaatab töö lõpus vastu naerunägu, on tema sõnul uus nähtus, mida tuleb pidada stiiliveaks. «Päris appi ei ole mõtet karjuda, aga uus keelekategooria on meil olemas,» lausus ta.
Koolis tuleb Pärna arvates võidelda selle nimel, et igas keskkonnas oleks oma keelekasutus. Korrektset eesti keelt ohustab tema hinnangul eelkõige kiirus. «Internetis käib kõik ruttu-ruttu-ruttu. Pigem minnakse laiuti kui süvitsi. Seda on märgata nii vigadest, mida õpilased teevad, kui ka nende võimest loetu tuumast aru saada.»